JEESUS ON MEIE ANKUR

Tõeliselt inspireeriv kogemus on külastada šoti tuntud usupuhastaja John Knoxi kodu. Ühena vapraimatest meestest, kes on maa peal elanud, näis, et Knox ei kartnud ühtki inimest. Kui ta oli suremas selles samas majakeses St. Gile’si katedraali vastas Edinburghis, kutsus ta oma naise enda juurde ja ütles: “Loe mulle.” Kui abikaasa küsis: “Mida ma loen?” vastas Knox: “Oo, loe mulle sealt kohast edasi, kuhu ma esmalt oma ankru heitsin.”

Ta naine teadis, mis kirjakoht see oli – Johannese evangeeliumi 17. peatükk. Ja see oli kindlasti suurepärane koht, kuhu heita oma ankur. Kui rajame oma usu sellisele pühalikule tõotusele, ei pea me kunagi midagi kartma. Kuigi lained tõusevad ja meie elulaev näib ohus olevat, peame lihtsalt nägema, et meie ankrut turvab Jumala kindel tõotus nagu kõnesolev, ja me oleme kaitstud – täiuslikult kaitstud. Jumal on andnud Jeesusele “meelevalla kõige liha üle, et Ta annaks igavese elu kõigile, keda” Jumal on “Temale andnud.” Kristus on meie ankur, kes kindlustab meile igavese elu.

Meie ankruna on Kristusel meelevald, millist pole kellelgi teisel siin maailmas. Kaua aega tagasi suri Jeesus Palestiinas Kolgata ristil meie pattude eest ja see on tõsi. Kuid tõsine küsimus on: kas Ta elab praegu meie südames? Kas Ta elab meie kodus? Kas Ta on meie olemasolu ankur?

Jeesus ei sunni jõuga meie elus Tema teed peale. Ent kui avame oma südame täielikult Temale, muutub meie elu ja saab tõeliselt elamisväärseks. Kõik on erinev. Keegi meist tegelikult ei tea, kui imeline võib olla elu siis, kui Jeesus saab meie ankruks. Meie ankruna on Tal meie üle “meelevald.” Ta on kõige üle, millest mõtleme, mida teeme ning Tal on õigus otsuseid langetada meie plaanide, sõprade ja armastussuhete üle – kõiges. Kui me tõesti usume, et Jeesus on meie ankur ja et meie oleme Tema jüngrid, siis on kõik, mis puutub meisse, Tema kätes. Võime puhata turvaliselt Jeesuses. Temas, meie ankrus, võime olla kindlad. Meie koht taevas on kindlustatud.

H. M. S. Richards, Jr.