Trüki häid sõnumeid
Avaldatud 14.8.2008, rubriik Päeva sõna
""Vaata, päevad tulevad," ütleb Issand Jumal, "mil ma saadan maale nälja: nälja ... Issanda sõnade kuulmise järele"" (Aamose 8:11).
Kirjastustöö alguspäevadel Filipiinidel langes president pastor Finsterile õnnetult kaela kirjanduse avaldamise eest vastutavate linna trükitöökodade kehv ja ebausaldusväärne töö.
1912. aasta alguses naasis Finster USAsse puhkusele. Üks ta esimesi külastusi oli Peakonverentsi kontorisse, kus ta palus raha väikese trükimasina ostmiseks. Kuigi juhid olid väga osavõtlikud, ütlesid nad, et neil pole selle projekti jaoks vajalikke summasid. Nad ütlesid Finsterile: "Käi kogudustes, esitle oma eesmärki, tee üleskutseid ja kõik raha, mille niimoodi kogud, võid kasutada trükimasina muretsemiseks." Sel moel suutis ta tagada vahendid kasutatud kolmteist korda üheksateist tollise Colti Amory trükipressi ja trükikomplekti ostmiseks. Kui Finster 1913 Manilasse tagasi jõudis, pandi press üles tema kodu taga asuvasse talli Vermonti tänaval, Ermitas, Manilas.
Nüüd hakkas kirjastustöö märkimisväärse tempoga kasvama. Vahetustes töötades opereerisid trükkalid seda väikest masinat igal päeval kella viiest hommikul kella kümneni öösel, et üritada kasvava kirjandusnõudlusega sammu pidada. 1914 toodeti peaaegu kolm miljonit lehte kirjandust. Raamatuid köideti Finsteri kodu keldris.
Kirjastusprogrammi järsu laienemise tõttu tundsid peagi paljud vajadust paremate trükivõimaluste järele. 1915. aastal eraldati 10000 USD kirjastushoone ehituseks. Sellest sai 75 korda 45 jala suurune ehitis viieaakrilisel maa-alal Pasay linnas Manila lähedal. 1917. aastaks sai uus trükikoda täieliku varustuse; enamik vahenditest tuli Pacific Press'i Kirjastusliidult. Uus hoone ja varustus ei suutnud aga peagi enam tohutu kirjandusmüügi kasvuga sammu pidada. 1916.-1928. aastani tehti algsele hoonele kuus juurdeehitust, kuni trükikojal oli enam kui kolmteist tuhat ruutjalga põrandapinda.
Filipiinide Kirjastus sai majanduslikult iseseisvaks 1924. aastal. 1927. aastaks trükkis see üheteistkümnes dialektis ja oli kõigist Kaug-Ida divisjoni koguduste kirjastushoonetest müüginumbrites ees. Täna on kirjastustöö Filipiinidel ikka veel väga jõuline, sest neil on väga aktiivne kirjastushoone ja pühendunud meeskond enam kui neljast tuhandest kirjandusevangelistist, kes levitavad Jumala tõeraamatuid ja ajakirju üle kõigi seitsme tuhande Filipiinide saare.
"See eriline koht, mis on siin maailmas meile Jumala heaks töötamiseks määratud, on sama kindlalt ette valmistatud kui meie koht taevastes eluasemetes" (Ellen G. White, "Kristuse õppetunnid", lk 327).