USUKRIIS

Avaldatud 14.5.2009, rubriik Päeva sõna

Ja nad ütlesid teineteisele: «Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?» Lk 24:32

Ühel päeval kõndisid Emmause teel kaks meest, kes ei uskunud. Nende usk oli kõikuma löönud. Nad olid masenduses. Nad vestlesid võõraga, kes käis nendega kaasas, öeldes: „Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist.“ (Lk 24:21).

Ilmselt olid need mehed olnud Jeesuse järgijate hulgas, nende hulgas, kellele oli mitmeid kordi rõhutatud, et Jeesus peab minema Jeruusalemma, kus Ta antakse patuste kätte ja surmatakse ning kolmandal päeval üles äratatakse. Nad olid kuulnud Teda sellest rääkimas ja ometi nad ei olnud kuulanud Teda sellest rääkimas! Juutide ülematel oli meeles, mida Ta oli öelnud. Seepärast läksid nad Pilaatuse juurde ja palusid tal panna välja valve Jeesuse haua juurde. Maarja Magdaleena oli kuulanud Jeesust. Sellepärast ta võidiski Jeesuse jalgu kalli nardisalviga. Jeesuse jüngrid aga ei olnud kuulanud Teda, sest kriisiajal ilmnes nende usu tõeline sisu.

Me kogeme erinevaid kriise oma elus. Mõnikord oleme nende tulekul imestunud ja jahmunud. Samas aga on meid raputavad kogemused omamoodi õnnistuseks enne viimast suurt raputust. Nõrkade tuulehoogude kogemine enne suure tormi tulekut on tõeliseks eeliseks. Parem on enne pidada võidujooksu inimestega, kui üritada kohe hobustega võistelda.

Kriisil on ka positiivne külg – kuigi ta ei muuda sind, näitab ta sulle kätte suuna, mille poole oled parasjagu liikumas. Kui pärast kriisi lahenemist jääb aega muutumiseks, võib sellest saada vahend, mis näitab sulle sinu vajadusi. Jüngrid, kes tundsid hirmu, olid kaotanud julguse, kindluse ning kahtlesid, avastasid alles Emmause teel saladuse, mis oli põletanud nende südameid. Pärast seda läksid nad tagasi sellise usu ja usaldusega, mida nad ei olnud kunagi varem kogenud. See kriis ei toonud endaga kaasa muutust – kuid see võimaldas neil vaadata oma südamesse, mis mõjutas neid hiljem muutuma. Kriis aitab meil mõista meie olukorda, mille järel tunneme ära oma vajadused ning saame pöörduda Kristuse poole enne lõplikku kriisi, kui pole enam võimalust muutusteks.
Jaga Facebookis