TÕELISE USU MÕISTMINE

Üks peamistest põhjustest, miks on maailmas nii vähe usklikke inimesi ja nii palju uskmatuid, nagu meie neid nimetame, on see, et Saatan hoiab pidevalt väärarusaama Jumalast meie silme ees, et meil ei oleks usku Temasse. Kuigi nagu Hb 12:1-2 ütleb, on Jeesus nii meie usu algataja kui lõpetaja. Aga isegi usk, mille Ta on algatanud, hääbub, kui me vaid noogutame pead ega teegi muud selles osas.

Meie tänases tekstis ütleb Jeesus, et kui Inimese Poeg tuleb, siis on Tal raske leida usku maa pealt. Meile on öeldud, et viimseil päevil valitseb maa peal tõelise usu defitsiit (Vaimu viljad, 3. kd, lk. 94). Igal pool leidub siis inimesi, kes käsivad üksnes uskuda, uskuda ja ainult uskuda. Kuid see ei ole tõeline usk. Tõeline usk tuleb annina Jumalalt ja kasvab, kui see puutub kokku Jumala Sõnaga. „Usk tuleb kuuldust, kuuldu aga Jumala Sõnast.” Seega on sügava värvitooniga usu saavutamiseks vaja Jumala tundmist ja Tema Sõna. Kuid isegi sellest ei piisa. Jumala Sõna tuleb mõista ja seda ka vastu võtta.

Ühel päeval kõndis Jeesus oma jüngritega Emmause teel. Ta nägi, et neil oli raskusi mõistmisega. Nad olid nagu inimesed, kelle silmi varjutas loor. Jeesus avas nende mõistuse, nii et nad võisid aru saada Pühakirjast (Lk. 24:45). Kasulik on Piibli lugemise kõrval kindlasti ka palvetada selle sisu mõistmise pärast; palvetada, et tunneksime ära ja heidaksime kõrvale selle vale arusaama Jumalast, mida Saatan meile pidevalt silme ette maalib.

Tõelise usu kolmandaks komponendiks teadmise ja arusaamise kõrval on usaldus või kindlus Jumalas. Kui vaatame Jeesusele, kes on Jumala ilmutus; kui eraldame aega Jeesuse otsimiseks läbi Tema Sõna, soovides Temaga tuttavaks saada, siis näeme läbi kõik Saatana pettused seoses Jumala iseloomuga. Meie valearusaamad Jumalast muutuvad ja me saavutame kindluse ja usalduse Jumalas. Oma olemuselt ongi see tõeline usk.