KRISTUSE TRIUMFAALNE VASTUVÕTT TAEVAS

Kristus igatses, et muredest murtud, rõhutud ja väsinud inimesed tuleksid Tema juurde, et Ta saaks anda neile valgust, elu, rahu ja rõõmu, mida ei leidu kusagil mujal. Tema sügav, tõsine huvi, kaastunne ja armastus sirutus kõige suuremate patusteni. Kuid siis, kui Temal oli suurim vajadus inimliku kaastunde järele, Tema suurimal katsumustunnil, rängima kiusatuse hetkel, jättis Tema kõige lootustandvam jünger Ta maha. Tal tuli tõesti sõtkuda surutõrt üksinda, ja rahva seast ei olnud ühtki Temaga. Teda ümbritses ärataganemise õhkkond. Igast suunast kõlas pilkeid, solvanguid ja teotust. Mida võivad siis oodata Tema jüngrid, jäetud maailma, kes ei talunud isegi elava Jumala Poega endi hulgas? …

Kristuse töö lõppes, kui Ta ristil hinge heites valju häälega hüüdis: “See on lõpetatud!” Tee oli avatud; templi eesriie käristati kaheks. Patused võisid nüüd astuda Jumala ette ohvriteta, preestri teenistuseta. Kristus ise oli preester igavesti Melkisedeki korra järgi. Taevas oli Tema kodu. Ta tuli siia maailma ilmutama Isa. Tema töö alanduste ja võitluste lahinguväljal oli nüüd tehtud. Ta tõusis taevastesse ning istub igavesti Jumala paremal käel. …

Joosepi hauas võttis Ta Enesele surematuse rüü ning ootas seejärel maailmas piisavalt pikka aega, et anda vaieldamatu tõend oma surnuist ülestõusmise kohta. … Ta tõusis surnuist, et anda End tunda oma jüngritele enne taevasseminekut, kus Teda austati taevase universumi ees. …

Kogu taevas ootas hinge kinni pidades, millal Jumala Poeg tuleb tagasi räsitud, üleastumise needusest rikutud maailmast. Ta tõusis Õlimäelt taevasse inglite pilves, kes saatsid Ta võidukalt Jumala linna. … Milline erinevus olid Kristuse vastuvõtmisel taevasse pärast tagasipöördumist ning Tema vastuvõtmisel siin maal!… Taevas ei olnud Tema ümber kurbust, kannatusi. Seal puudusid kulmu kortsutavad preestrid, kes püüdsid leida Tema suust mõnda sõna, mida vääriti tõlgitseda ja saada seega võimalus Teda ahistada, solvata, pilgata. …

Niisama sügav, kui oli olnud Kristuse alandus ja kannatused, niisama suur oli nüüd Tema ülendamine. Ta võis saada Päästjaks ja Lunastajaks ainult seetõttu, et sai esmalt Ohvriks. – Käsikiri 128, 1897.