Risti saadik

See on alati eesõigus, kui võib mõne suurmehe jälgedes astuda. Eriti veel, kui see mees oli pühendunud Jumala laps nagu vend Caldwell, kirjandusevangelist Austraaliast, kes alustas tööd Filipiinidel.

Caldwelli jälgedes astudes hakkasid adventistid Filipiinidel sõnumit trükisõna kaudu jagama. 1913. aastal organiseeris ja asutas W. E. Lanier esimese filipiini kirjandusevangelistide meeskonna, mis koosnes Sergio Manalaysayst, Apolonio de Jesusest, Isaac Enriquezest ja Geronimo Nicolasest.

Kui kirjandusteenistuse jõud kasvasid, läksid need ustavad töölised laiali üle kogu tohutu saartepiirkonna. Kui nad uutesse piirkondadesse läksid, andsid nad lisaks raamatumüümisele ka piiblitunde. Kui nad äsja esimest korda läbitöötatud piirkonnast lahkusid, leidus seal peaaegu alati pöördunuid. Töölistele saadeti kutsed, et nad huvitatutega edasi tegeleks. Sel moel edenes töö järsult kogu Filipiinidel.

1935. aastaks oli kirjandusteenistuse töö nii kaugeleulatuv, et M. F. Wiedemann, Filipiinide uniooni kirjastusosakonna juht, kuulutas, et küsitluste tulemused näitavad, et 85 protsenti adventistidest sealsetes kogudustes ja töökohtades olid hakanud selle vastu huvi tundma tänu kirjandusele, mida jagasid kirjandusevangelistid ja lihtliikmed.

Kirjastustöö oli nüüd Filipiinidel kindlalt kanda kinnitanud ja kasvas muudkui aga edasi. 1910. aasta detsembri kokkuvõte loetles: 1 raamatuesitleja, 153 tundi, 167 tellimust, kokku 250 USD väärtuses. 1914. aastaks oli müügitulemus kasvanud 3200 USDni. Neli aastat hiljem, 1918, oli see number jõudnud 65506 USDni. Kümne aasta pärast, 1928, oli kolportööride hulk kasvanud nii, et müüginumbriks oli 144775 USDd. Kuna kirjandust trükiti aina enamates dialektides, said kirjandusevangelistid rajada teed saarte puutumata aladele. Õnnistused saatsid neid Jumala sõdalasi ja sündis hulganisti imesid. Tuli teateid, et terved linnad pidasid tänu adventkirjanduse lugemisele hingamispäeva. Üle kõigi saarte rajati kirjandusevangelistide töö tulemusena uusi asutusi.

See pole veel sugugi selle loo lõpp. Filipiinidel müüakse aina enam ja enam raamatuid ning aina suurem hulk inimesi võtab Jumala raamatuid lugedes vastu Jeesuse kui oma Päästja. Jumala sõdurid marsivad Jumala tõega kohkumatult ja otsustavalt edasi, üle kogu tohutu saarestiku. Tulemus saab olema tõepoolest imeline – armu ime.

"See, kes on tõeliselt pöördunud, on Jumala armastusega nii täidetud, et igatseb teistele edasi anda seda rõõmu, mis tal on" ("Tunnistused kogudusele", 9. osa, lk 30).