Negrose saare mäed

Negrose saare mäed on väga järsud ja rohmakad. Mõnes piirkonnas on ainsaks transpordivahendiks hobune või carabao. Paljudel juhtudel tuleb nendes mägedes töötavatel kirjandusevangelistidel raamatuid kohale toimetada carabaol reisides ja vedada neid kahel pool looma selga rippuvates kottides.

Ühel päeval palju aastaid tagasi võttis üks kirjandusevangelist ette sedasorti reisi kahekümne ühe kilomeetri kaugusele mägedesse ning jõudis üksildasse barriosse. Ta hakkas seal oma raamatuid müüma ning leidis, et inimesed olid väga huvitatud. Kui ta külavanema koju jõudis, avastas ta, et see mees oli religioonist väga huvitatud ja tal oli ka neljakümnest perest koosnev järgijaskond.

Kui ta barrio juhiga rääkis, sai ta teada, et need inimesed pidasid hingamispäeva, kuid polnud kunagi kuulnud seitsmenda päeva adventistidest. Teda huvitas, kuidas nad sellest teada olid saanud. Alles paari päeva pärast sai ta oma küsimusele vastuse.

Kirjandusevangelist hakkas neile inimestele seitsmenda päeva adventistide koguduse põhimõtteid õpetama. See hakkas neid huvitama ning nad palusid tal jääda ja neile rohkem rääkida. Ta oli selleks rõõmuga valmis, nagu head kirjandusevangelistid ikka on. See oli kuldne võimalus võita südameid Meistri jaoks!

Peaaegu et päevad ja ööd õpetas ta neile inimestele kolme päeva jooksul koguduse põhiuskumusi. Ta leidis, et nad olid head kuulajad. Kuidagi teadis ta, et neil oli olnud mingi allikas, kust nad oma teadmised olid saanud. Tema barrios viibimise aja lõpul otsustasid inimesed saada seitsmenda päeva adventistide koguduse liikmeteks. Nende inimeste juures viibitud aja jooksul uuris kirjandusevangelist, kuidas nad hingamispäeva tõest teada olid saanud. Nad rääkisid talle, et see oli sündinud tänu ühele raamatule, mille üks perekondadest aastate eest ostnud oli. See oli kahtlemata olnud keegi kirjandusevangelist, kes oma raamatutega seda kauget kohta külastas, ning nüüd, paljude aastate pärast, oli see seeme idanema hakanud, kasvanud ja kannab täna vilja.

Sellesse mägi-barriosse saadeti misjonitööline, kes tekkinud huvi eest hoolitseks. Ta jäi mõneks ajaks sinna ja uuris nende inimestega Piiblit. Lõpuks ristiti kuuskümmend kaheksa inimest ja selles kauges paigas loodi kogudus.

Maailmas on veel palju selliseid külasid, kus inimesed ootavad kedagi, kes lunastusloo nendeni viiks. Võib-olla on nad kunagi ostnud raamatu, lugenud mõnda meie ajakirjadest või õppinud "Prohvetikuulutuse hääle" piiblikursuseid ning tahaksid nüüd teada, millest see kõik räägib.

"Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud…, [kes] toob häid sõnumeid." Tuhanded ootavad häid sõnumeid päästest.