Pärlid Issandale

Juan Pablo Perla (Pärli) kogemus on Meistri imetegu. See juhtus mõne aasta eest Salvadoris, Kesk-Ameerikas, ja näitab, kui imelist tööd said alustada vaid üks ustav usklik ning vaid üks traktaat.

Salvadori kirdepiirkonnas, kohas, mille nimi on Bejucal, elas üks talunik, kelle nimi oli Juan Pablo Perla. Ühel päeval mõne aasta eest oli Juan turul, kui kuulis üht võõrast rääkimas kaarikujuhile mingitest veidratest uutest ideedest õnnelikkusest ja päästest. Tagasihoidlikult päris ta oma sõbralt nende uute ideede kohta. Sõber polnud asjast huvitatud, kuid andis Juanile edasi traktaadi, mille võõras talle ulatanud oli.

Juan luges traktaati ja hakkas loetu vastu nii suurt huvi tundma, et üritas võtta ühendust seda levitanud võõraga. Ta sai võõra asukohast teada ja kuulis, et tegu oli adventistist lihtliikmega, kes elas San Migueli linnas, enam kui viiekümne kilomeetri kaugusel. Ta võttis ette reisi, et teda külastada, ning jäi piisavalt kauaks külla, et õppida üsna palju adventsõnumi kohta. Seal linnas viibides käis ta ka meie kirikus. Kui ta koju tagasi pöördus, saatis ta meie kontori assistendile tungiva palve mõningate asjade selgitamise pärast. Üks pastor määrati teda külastama ja temaga Piiblit uurima. Peagi võtsid tema, ta vend ja ta isa tõe vastu ja tulid ristimisele.

Töö selles paigas on edenenud tänu vend Juan Perla siiratele ja entusiastlikele pingutustele. Kui grupiliikmete arv jõudis neljakümneni, muretseti kaunis kirikuhoone. Juan võitis tõele kakskümmend kaks pereliiget, nii et ühel hetkel kuulus sellesse kogudusse kakskümmend kaks Perlat (pärlit).

Mõned naabrid aga ja mõned Juani enda pere liikmed olid väga kibestunud suhtumisega sellesse Jumala töösse, mida ta tegi, ja panid pahaks ta edu inimeste vastavastatud usu juurde juhatamisel. Ühel ööl murdsid nad Juani elamisse sisse. Nad peksid teda armutult ja röövisid ta vara. Juani enda vend käskis tal riigist lahkuda. Muidugi ei lahkunud Juan riigist ja see ajas nad nii marru, et nad tulid tagasi ja kordasid röövi ja peksmist teinegi kord. Seekord suutis Juan tuvastada mõned maskeeritud jõugu liikmed ja avastas, et nad olid tõepoolest ta enda naabrid ja sugulased. Ta otsustas ära kolida, kuid vaid lähedalasuvasse Jocoro linna. Ta tuli jätkuvalt igal Hingamispäeval sellesse väikesesse kirikusse, kus ta oli kogudusevanem.

Jocoros tundsid mõned õudu selle ees, et nende hulka kolib protestant. Juani naaber, väikese poe omanik, tuli paari päeva pärast tema juurde, suur matšeete käes, ja ütles meie vennale, et on valmis seda kasutama, kui Juan teda kunagi oma propagandaga tüüdata söandab. Ta käskis Juanil edasi kolida.

Kuid siis hakkas olukord muutuma. Juan tõestas, et on lahke kristlane ja hea naaber. Naaber muutis oma suhtumist ja nende suhted soojenesid. Lõpuks olid nad nii head sõbrad, et naabril tekkis asja vastu huvi ja ta ostis Piibli ning palus, et ta raadio kirjakursusele registreeritaks. Ei läinudki kaua, kui ka tema ristimist palus. Pühendunud kristlase tunnistus võitis taas! Ühe ainsa traktaadi mõju oli pannud aluse tervele sündmusteahelale. Pärlid kuningriigile!