KRISTLIK KÜLALISLAHKUS

Avaldatud 7.10.2014, rubriik Päeva sõna

Abistage pühasid nende puuduses, püüdke olla külalislahked! Rm 12:13

Tänases salmis jätkab Paulus ülevoolava kristliku armastuse kirjeldamist. The New Living Translation (NLT) toob selle salmi ära eriti isiklikul viisil: „Kui Jumala lapsed on puuduses, siis ole sina see, kes neid aitab. Ja saagu teile harjumuseks kutsuda inimesi enda juurde sööma või kui neil on öömaja vaja, siis ka öömajale.”

Kõigepealt pange tähele, et kristlased peavad toetama oma koguduse liikmeid. See ei ole mingi üleolev almuste andmine, vaid tõeline armastuse väljendamine (Rm 12:9). Teistes kohtades kirjutab apostel, et kristlik hool peab hõlmama ka vanemaid ja teisi sugulasi. Paulus oli selles asjas nii vankumatu, et ta kirjutas lausa: „Kui aga keegi omaste ja kõige lähedasemate eest ei hoolitse, siis see on salanud ära usu ja on halvem kui uskmatu” (1Tm 5:8). Need on karmid sõnad, kuid tundub, et need olid vajalikud. Ka tänapäeval on selliseid inimesi, kes nimetavad end küll kristlaseks, kuid ei hooli oma lähedaste tõelistest vajadustest (nii emotsionaalsetest kui majanduslikest). Peale sugulaste rõhutab Paulus Vana Testamendi vaimus kohustust hoolitseda ka tõeliste leskede eest (1Tm 5:3). Sõna „tõelised” all mõtles Paulus seda, et kristlased peaksid olema hoolikad selles suhtes, et mitte tekitada ebaterveid sõltumusi. Siin on väga kerge tasakaalust välja minna. Kristlase kohus on anda inimesele seda, mida too tõepoolest vajab. Mõne puhul on see otsene majanduslik abi, teisele on aga vaja teadmisi ja julgustust, et ise enda eest hoolitseda. Paulus näitas oma muret vaeste eest sellega, et korraldas Juudamaa vaeste heaks korjandusi. Kas mina – kas minu kogudus – näitab välja samasugust hoolt? Teine manitsus tänases salmis puudutab külalislahkust. See oli eriti oluline ajal, kui paljudel kristlastel tuli põgeneda tagakiusamiste eest ning tihti ei olnud teel mugavaid öömaju (või polnud nad nii kindlad). Maailm on muutunud, kuid vajadus jagada teistega oma söögilauda ja mõnikord ka kodu ei ole muutunud.

Liiga kerge on teistele kätt mitte sirutada. Kuid millist õnnistust toob see meile ja meie külalistele, kui me seda teeme. Võtke kas või midagi nii lihtsat nagu kutse lõunale hingamispäeval. Kui palju külalisi või üksikuid inimesi on jäetud tähele panemata selles üsna proosalises kristlikus armastuses.

Jaga Facebookis