JEESUS ANNAB MEILE VÄE VÕITA

Saatan heitleb ja võitleb meie hinge pärast. Ta heidab oma põrgulikke varje meie teele. … Suunake oma pilk temalt Isikule, kes on vägev kõikvõimalikult päästma. Miks ei tungi teie usk varjudest läbi Kristuseni? Tema on ju “viinud vangiviidud vangidena kaasa” ning andnud oma järelkäijatele ande. Tema õpetab teile, et Saatan taotleb endale igat inimlast, kes end talle omandiks ei anna.

Saatan on surma autor. Mida tegi Kristus pärast seda, kui Ta alistas Saatana surma ülemvõimu alla? Kristuse viimased sõnad ristil hinge heites olid: “See on lõpetatud” (Jh 19:30). Kurat nägi, et ta oli iseennast ületanud. Oma surmaga tagas Kristus Saatana surma ning tõi valge ette surematuse.

Ja mida tegi Kristus pärast surnuist ülestõusmist? Ta astus tagasi oma võimu juurde ja võttis taas pihku oma valitsuskepi. Ta avas hauad ja tõi välja suure hulga vange, tunnistades kõikidele meie maailmas ja kogu loodud [universumis], et Tal oli vägi surma üle ja et Ta vabastas surma vangid.

Seekord ei äratatud ellu mitte kõiki, kes Jeesusesse uskusid. Toimunu oli otsekui näidis sellest, mis kord sünnib – et võiksime teada, et surm ja haud ei hoia vange kinni, kuna Kristus võttis nad taevasse. Ja kui Ta tuleb jälle väe ja suure auga, avab Ta hauad. Uuesti avatakse vangikoda ning surnud astuvad välja aulisse surematusesse.

Need on võidumälestised, keda Kristus võttis Endaga kaasa ning esitas taevasele universumile ja Jumala loodud maailmadele. Kogu poolehoid, mis kellelgi veel omaaegse kattekeerubi Lutsiferi vastu oli, kadus nüüd. Jumal andis talle võimaluse oma iseloom välja kujundada. Juhul, kui seda poleks antud, võinuks olla neid, kes arvanuks, et Lutsiferi esitatud süüdistus Jumala vastu - nagu ei andnuks Jumal talle korralikku võimalust - oli õigustatud.

Eluvürst ja pimedusevürst võitlesid. Eluvürst võitis, kuid maksis selle eest lõpmatu hinna. Tema võit on meie päästmine. … Eks olnud meie Päästjal midagi võita? Eks Ta pidanud pimedusevürstiga võitlust seni, kuni saavutas igas punktis võidu? Seejärel jättis Ta oma töö oma järelkäijate hoolde. Meil on selles töös oma osa. – Käsikiri 1, 1889.