Lõikus on kindel

On täielik müstika, kuidas seeme idaneb, kasvab ja paljuneb. Alguses, kui see külvatud saab, on see mulla alla mattunud. Seemnest pole midagi näha. Tundub, nagu oleks seemne pinda panemine niisama raiskamine olnud. Siis, omal ajal, näed Sa esmalt rohelist lehekest ning peagi pärast seda ilmub väike, õrn taim. Just nii on ka evangeeliumiseemnega – ja eriti Jumala raamatutega. Tihtipeale tundub, et sellest ei tule midagi välja, ning siis järsku võib elumärke näha.

Kirjandusevangelist Charles Reep tegi ustavalt oma tööd, müües raamatuid, palvetades inimesega ja pannes neid kirja "Prohvetikuulutuse hääle" piiblikursustele. Üks ta truudest klientidest oli pr Doris Gayle.

Pr Gayle täitis korralikult igal nädalal oma piiblikursuse õppetüki selleks ajaks ära, kui Charles ta kodust läbi astus. Naine tegi suuri edusamme. Kui ta hingamispäeva-teemalise peatüki lõpetas, küsis mees üle, kas ta oli kõigest aru saanud. Naine vastas: "Ma usun, et seitsmes päev on hingamispäev, sest mu Piibel ütleb nii." Siis näitas ta Charlesile üht vana eksemplari raamatust "Kodused piiblilugemised" ja ütles: "See raamat jutustab sellest." Ta oli tões täiesti veendunud, sest ta oli lugenud usust taganemise märkidest ühest peatükist oma kallist raamatust "Kodused piiblilugemised".

"Kust te selle raamatu saite, pr Gayle?" päris Charles. Ta ei suutnud küll selle inimese nime ega nägu meenutada, kes talle selle kahekümne viie aasta eest müünud oli, kuid ütles, et elas toona Portshmouthis, Virginias, piirkonnas, mida kutsuti siis Williams Courtiks. Charles läks väga elevile. Talle meenus, kuidas ta just tol ajal selles piirkonnas majast majja töötas ja sedasama raamatut müüs. Ta ütles: "Pr Gayle, väga võimalik, et mina ise müüsingi teile selle raamatu, sest ma müüsin kahekümne viie aasta eest tolles piirkonnas "Piiblilugemiste" raamatuid.

Charles kutsus pr Gayle'i endaga koos kirikusse. Naine tuli hea meelega. Sellele järgnes veel piibliuurimisi. Peagi sai ta ristitud ja ühines seitsmenda päeva adventistide kogudusega. Ta on mitu korda täheldanud: "Vend Reep, ma tänan igal päeval Issandat, et Ta teid minu koju saatis."

Evangeeliumiseemne külvamine on nagu külvaja töö seemnete põllule heitmisel. Osa seemneid idanevad ja kasvavad kiiresti, samas kui teistel läheb kauem, et üles tulla ja vilja kanda. Kuid Jumal hoolitseb kõigi külvatud seemnete eest ning viib selle lõpule, mida Tema just nendelt seemnetelt ootab. Jumala ajastus pole kunagi vale.

Siis, kui Jumal leiab õige olevat, võtab näljane hing need raamatud riiulitelt ja loeb. See juhtub just siis, kui Jumal heaks arvab, ja milline auline päev see saab olema, kui kirjandusevangelistid oma klientidega kohtuvad ja kuulevad neid ütlemas: "Ma tänan igal päeval Issandat, et Ta teid minu koju saatis. Teie kutsusite mind siia."