JEESUSE HEA MÄLU JA TEMA HEA UNUSTAMINE

Kord, kui me Lillianiga jalutamas olime, püüdsin üht nime meelde tuletada, kuid ei suutnud. See on vanemate inimeste puhul täiesti loomulik. Meelehärmiga ütlesin naisele: „Sa ju tead, et mul on fotograafiline mälu. Ainus probleem on see, et mul on filmi ilmutamisega probleeme, kui ma tahan midagi meelde tuletada.“

Meil on Lunastaja, kes ei unusta kunagi. Ta tuletab meile meelde: „Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse“ (Js. 49:16). Iisraeli hõimude nimed olid graveeritud vääriskividele, mis kinnitati preestri rüü rinnakule ja õlgadele ning need kivid olid seal topelt meenutusena. Samuti on Jeesuse, meie Ülempreestri peopesadesse kirjutatud Jumala rahva nimed, näitamaks, et Ta ei unusta meid iial.

Salm eespool küsib Issand: „Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale?“ Ta vastab oma küsimusele: „Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte.“ Meie Päästjal on hea mälu, kui asi puutub meie headesse külgedesse, kuid Tal on ka samavõrra hea unustamisvõime, kui asi puudutab meie halbu külgi. Ta unustab meie patud, kuid veelgi enam - Ta tõotab „puhastada meid kogu ülekohtust.“ Suurel kohtupäeval kustutab Ta meie patud nii põhjalikult nagu polekski me kunagi pattu teinud. Meie eluaruanne on puhas.

Vaevalt mõni päev peale seda, kui Peetrus salgas, et ta tunneb Jeesust, määras Jeesus ta kristliku koguduse juhiks. Tänagi on Jeesus täpselt sama ustav meie pattude unustamises. Ta heidab „kõik meie patud mere sügavustesse“ (Mi. 7:19), viib need meist „nii kaugele kui ida on läänest“ (Ps. 103:12). Jeesus kaotab meie „üleastumised nagu pilved“ (Js. 44:22). Milline imepärane Päästja! DRG