Kullakaevaja, kes sattus tõelise kulla peale

See oli küll viimane asi, mis Johan ja Audry Virtaneni peast läbi võis käia, et neist kunagi seitsmenda päeva adventistide koguduse liikmed saavad. Nad olid kaks "normaalset" inimest, kes elasid "normaalset" elu, Johan töötamas kullakaevanduses ja Audry kontoris sekretärina. Neil oli üks laps, väike nelja-aastane tütar.

Siis, ühel päeval, kõlas nende uksel koputus. See oli umbes kella kuue ajal õhtul. Kui nad ukse avasid, seisis seal mees, kohver käes ja siiras naeratus näol. See oli kirjandusevangelist, kes müüs kristlikke raamatuid. Pärast tavapärast tutvustust esitles ta Virtanenidele mõningaid ilusaid piiblilugude raamatuid. Need avaldasid neile väga muljet. Audry mäletas veel, kui väga talle väikese tüdrukuna kodus piiblilood meeldisid. Ta kasvas üles adventkodus, kuid lahkus kogudusest, kui jõudis hilisesse teismeikka.

Virtanenid tellisid "Piiblilugude" kümme köidet. Neil polnud võimalik selle eest sularahas maksta, kuid nad otsustasid tellida ühe raamatu kuus ning maksta iga kord vaid selle ühe raamatu eest. Kirjandusevangelist oli tellimuse üle väga õnnelik. Ta palvetas Virtanenidega ja läks oma teed.

Jõudis kätte esimene kuu, mil Virtanenid ühe raamatu pidid saama. Nad olid valmis, sularaha käepärast, kui kirjandusevangelist saabus, kuid Johan Virtanenil oli ka häid uudiseid, mida oma kirjandusevangelistist sõbraga jagada. "Ma lõpetasin suitsetamise," teatas Johan, kui oma esimese raamatu kätte sai. "See on hea uudis," vastas kirjandusevangelist. Selle külastuse jooksul ei räägitud ega tehtud midagi muud.

Tuli järgmine kuu ja aeg järgmise raamatu jaoks. Jällegi olid Virtanenid valmis raamatu eest tasuma, kuid seekord oli Johanil veel paremaid uudiseid jagada. "Ma olen otsustanud hakata kümnist maksma. Palun ütle mulle, kuhu seda maksta." Kirjandusevangelist tundis, et Püha Vaim tegi nende inimeste elus oma tööd. Ta andis neile koguduse kassapidaja nime ja aadressi ning tegi vajalikud korraldused, et see pere piiblitunde saaks. Nad olid usinad piibliuurijad ja soovisid õhinal teada, mida veel Jumala tõe kohta õppida oli.

Siis jõudis kätte aeg kolmanda raamatu kohaletoimetamiseks. Sel korral teatas Johan kirjandusevangelistile, et ta oli oma töökohalt juba lahkunud ja tahtis teha sama tööd, mida kirjandusevangelist tegi. Siin oli mees, kes polnud veel ristitud, kes tegelikult ei käinud veel kirikuski, kuid tahtis olla kirjandusevangelist. See oli kirjandusevangelistile tõeline väljakutse. Ta läks kirjastustöö juhi juurde ja rääkis talle olukorrast. Johan ja Audry hakkasid kirikus käima ning tulid mõlemad varsti ristimisele.

Johan hakkas tööle täiskohaga kirjandusevangelistina. Esimese aastaga tõi Johan kogudusse viis inimest. Johan ja Audry on armu imed.