Pärast 1888. aastat omandas nende jutlustamine, kes olid omaks võtnud uue, säravama vaate Kristusele, uue tungivuse ja uue ilu. Ellen White kirjutas, et mitmed jutlustasid nii, et „taeva valgus säras“. W. W. Prescott oli üks nimetatutest. Ta töötas 1880ndatel ja 1890ndatel Austraalias ning oli tegev Avondale’i kolledži asutamisel. Seal viibides jutlustas ta mitmetel koosolekutel ja kogunemistel ning see avaldas nii Ellen White’ile kui ka tema pojale W. C. White’ile sügavat muljet.
W. C. White kirjutas, et Prescott jutlustas „selguse ja väega, mis ületas kõike, mida olin oma elus kuulnud“. See oli mees, kes oli kogu oma elu kuulnud adventliikumise alguse suurimaid teerajajaid kõnelemas! Ja mis oli siis Prescotti kõnelemises nii võimast? Kas mingi uus tõde? Ei, hingamispäev! White ütles, et sellel oli ennenägematu värskus ja sära.
Ellen White rääkis oma pojale Edsonile: „Uskmatud kahvatusid ja ütlesid: „See mees on inspireeritud.““ Ta ütles ka, et Prescott kõneles tõest selliste tuliste sõnadega, mida ta oli kuulnud 1844. aastal! Nii ema kui ka poeg ütlesid, et niisugune peaks olema kogu koguduse uus mudel. Doktriinide otsimise, selle kohta tekstide kogumise ning nende Piiblist tõestamise asemel peaksime kõik tõstma kõrgele Jeesuse ning siis näitama, kuidas üksnes Tema on kõigi õpetuste keskpunkt ja eksisteerimise põhjus.
Professor Prescott, nagu teda kutsuti, oli veel peakonverentsi asepresident, ajakirja Review toimetaja, Battle Creeki kolledži, Uniooni kolledži ja uue Walla Walla kolledži juhataja, kõike seda samal ajal!
Miks oli ta nii kuulus ja armastatud? Sest ta pühendas oma elu Kristuse kõrgeks tõstmisele, ei midagi rohkemat ega vähemat.
Jeesus, kes Sa andsid end meie eest, ma ei suuda kunagi Sinu kohta piisavalt teada saada. Näita mulle sedasama evangeeliumi väge ja ilu, mida sa näitasid W. W. Prescottile ja ülejäänutele! Aita ka mul Sind kõrgele tõsta! Siis tõmbad Sa ise kõiki enda juurde ja meie võime lõpetada muretsemise, kuidas seda ise teha üritada.
In English