Tee Kristuse juurde

Avaldatud 5.4.2008, rubriik Päeva sõna

"Ma tahan laulda Issandale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus" (Psalm 104:33).

Mary oli alles väike laps, kui küsis, miks nad oma peres nädala esimest päeva Jumala püha päevana peavad, kui Piibel ütleb, et Jumal õnnistas ja pühitses seitsmendat päeva. See segadusseajav küsimus jäi Maryga paljudeks aastateks, kuni päevani, mil ta vastuse leidis.

Mary oli selleks ajaks medõde ning töötas linnas, ühes suures haiglas. Oli reede õhtu ja ta oli tööl. Kui kõik ülesanded oli tehtud, vaatas ta läbi enda hoole all olevate patsientide nimed ja muu informatsiooni. Ühe naispatsiendi nime taha oli ta kirikliku kuuluvuse alla kirjutatud "seitsmenda päeva adventist".

Naljakas, mõtles Mary. Ma lähen ja ajan selle patsiendiga juttu ja uurin välja, mida ta kogudus usub. Ta külastus selle patsiendi juurde oli väga huvitav ning ta otsustas taas tema juurde minna, et rohkem teada saada. Kuid enne, kui Mary uuesti tema juurde jõudis, saadeti patsient koju; ometi jättis ta Maryle lugeda väikese raamatu, "Tee Kristuse juurde". Mary ei näinud seda patsienti uuesti enne, kui paar aastat olid möödunud.

Vahepeal töötas Jumal selle otsiva medõde südames. Kui ta oma vanemaid külastas, sai ta teada, et nad käisid mingitel koosolekutel, mis rääkisid prohvetikuulutustest ja teistest piibliteemadest. Ta läks nendega kaasa. Juba esimesel koosolekul, kus ta käis, oli teemaks "Patt Püha Vaimu vastu". Ta võttis kuuldu vastu ning, pärast piibliuurimisi, tuli ristimisele. Ustav koguduseliige ja väike raamat "Tee Kristuse juurde" tegid koostööd Püha Vaimuga, et Maryt Jeesuse juurde tuua.

Siis, kui Mary läks ühel hingamispäeval ühte mitmest kirikust oma linnas, kohtas ta taas oma patsienti. Kaks naist rõõmustasid väga, et teineteist kallistada võisid. Enam ei olnud nad õde ja patsient; ei, nüüd olid nad kaks õde Kristuses. Kui vaid seitsmenda päeva adventistide koguduse miljonid liikmed mõistaksid, kui kerge on kirjanduse läbi tunnistada, võiksime näha palju enam armu imesid. Isegi, kui liikmed võtaksid vaid ühe raamatu kuus ja kasutaksid seda Jumalast tunnistamiseks, leiaksid igal kuul miljonid meie raamatud oma tee inimeste kätesse, kes Jeesust veel ei tunne. Ja mis oleks selle tulemus? Miljonid hinged võtaksid Jeesuse vastu ja valmistuksid Tema tulekuks. On see siis liiga raske? Meilt ei paluta nendega rääkida. Ei, raamat ütleb kõik vajaliku. Kõik, mida peame tegema, on ostma igal kuul raamatu – kasvõi väikese – ja siis leidma kellegi, kellele see anda. Miks mitte sellega täna alustada? Ühine paljude teiste koguduseliikmetega, kes seda juba suurepäraste tulemustega teevad.

Täna palvetame püha kirjanduse eest, mis jõuab inimeste kätesse üle kogu maailma. Palveta, et see valmistaks inimeste südame ette vastu võtma sõnumit, mida see sisaldab, ning kogema päästerõõmu Jeesuses.
Jaga Facebookis