Hiljuti lugesin kahte huvitavat varianti nn kuldreeglist Matteuse 7:12. Esimene oli seal: „Tee teistele enne, kui nemad sulle teevad.” Teine kuulutas: „Kelle käes on kuld, see valitseb.” Võib-olla ei olegi need kuldsed reeglid teab mis uued või unikaalsed. Tõde näitab, et need reeglid on valitsenud inimkonda juba sellest ajast saadik, kui Aadam ja Eeva Eedani aiast ida poole läksid (1Ms 3:24).
Kristlus on tulnud, et neid reegleid muuta. Kristlik elu on muudetud elu, nagu Paulus märgib Rm 12:2. Ning muudetud elu tähendab, et meie armastuse fookus nihkub meilt endilt Jumala ja teiste inimeste peale. Selline muudatus teeb tõelisest kuldreeglist meie elu peamise suunanäitaja: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!” (Mt 7:12). See on radikaalne eetika. Kuid see on Kuningriigi eetika. Tänases salmis ütleb Paulus meile, et see peab olema ka koguduse eetika. Koguduseliikmetel peab olema üksteise vastu vennaarmastus. Paulus on siin kasutanud sõnu, mida kasutatakse perekonnas. Kristlased armastavadki üksteist sellepärast, et nad kuuluvad ühte perekonda. Jumal on nende Isa ja seetõttu on nad vennad ja õed Issandas. Kristlased ei ole üksteisele võõrad. Nad on perekonnaliikmed. William Barcley kirjutab: „Kristlik kogudus ei ole lihtsalt tuttavate inimeste kogum, see ei ole isegi mitte sõprade kokkutulek – see on Jumala perekond.”
Kuna see nii on, siis tuleb koguduseliikmetel ka elada selle armastuse järgi, muidu võivad nad langeda ebasiira „armastuse” ohvriks, millest Paulus rääkis eelmises salmis (Rm 12:9). Üks võimalus siira armastuse näitamiseks on vastastikuses austamises üksteisest ette jõudmine.
Üks lugu räägib, kuidas üks väga tähtis, kuid tagasihoidlik mees läks koosolekule. Kui rahvas tema sisenedes aplodeerima hakkas, astus ta kohe tagasi ja lasi järgmise siseneja endast mööda ning hakkas ka ise plaksutama. Talle ei tulnud pähegi, et see aplaus oli talle määratud.
Sellist vaimu ongi koguduses vaja. Vaimu, mis hindab teisi kõrgemaks kui ennast. Liiga palju on haigetsaamisi ja kibestumist, kuna inimesi ei ole korralikult tänatud või ole neid piisavalt austatud. On aeg hakata elama nagu kristlased, austades teisi ning unustades ära omaenda pisikesed haavumised ja tundlikkus. Jumal tahab, et meie elu väljendaks Tema armastust.
In English