1888. aasta Minneapolise konverents võis olla vaenulikkust tekitav, kuid see sundis ka otsustama. Sellel olid Jumala töö jaoks otsesed tulemused. Üks neist tulemustest ilmnes W. W. Prescott elus ja töös.
Prescotti vanemad olid olnud seotud algse teise tuleku liikumisega ning ta oli mõnda aega jutlustajana töötanud. Ta ütles, et kui ta tööd alustas, arvas ta, et tema ülesandeks on tõestada õpetusi. Ta arvas, et jutlustaja kogu töö on lihtsalt koguduse õpetuste õigsuse demonstreerimine.
Tasub välja tuua, et mõne inimese puhul toimib see väga hästi. Loogiliselt mõtlevad inimesed, eriti need, kes juba järgivad Jumalat oma parimate teadmiste kohaselt, vastavad sageli innukalt lähenemisviisile, mis ütleb lihtsalt: „Vaata, see on Jumala Sõna ja nii on selles öeldud hingamispäeva, surnute seisukorra või mille kohta iganes.“
Siiski tuleb hoolitseda selle eest, et vastne usklik ei arvaks siis, et tõe lihtsalt vaimselt vastuvõtmine on sama asi mis pöördumine. W. W. Prescot ütles, et pärast 1888. aastat sai ta õpetuste suhtes täiesti uue arusaama. Sellest ajast peale heitis ta kõik kõrvale ning hakkas kõige lihtsamal viisil Kristust esitama.
Kas see tähendab, et doktriine ei tuleks üldse õpetada? Muidugi mitte! Prescott ütles, et doktriine on kõige parem võtta lihtsalt kui õigesti mõistetud Kristuse evangeeliumi. Teisisõnu, kui sa kord juba tunned Jeesust ja mõistad, kui tohutu anni Ta on sulle päästega andnud, lähevad kõik asjad oma kohale. Loomulikult tahad sa Teda ja teisi armastada! Loomulikult paned sa Tema oma elus esikohale ning ootad rõõmuga tõotatud puhkepäeva, austad abielukohustust ja kõike muud. Loomulikult on sul hea meel teada saada, et Tema on sinu kaitsja taevases kohtus ja et Ta tuleb varsti tagasi.
W. W. Prescott ei teadnud seda, aga tema töö oli just alanud.
Kristus, ma tõstan Sind kõrgele. Ma soovin tõsta Su kõrgele oma mõtetes, vestluses ja palves, aga mis peamine, ma soovin tõsta Su kõrgele oma tegudes. Ma soovin, et minu tegusid nähes tunneksid samasugust armastust, nagu kiirgab Sinust.