RASKE ON KAOTSI MINNA

Juba palju aastaid on meie hulgas olnud inimesi, kes arvavad, et hukatuse tee viib üksnes allamäge ning on kaetud jääga, nii et ainus, mida sa teha saad, on libiseda vääramatult lõpp-punkti suunas.

Külastasin kord ühte vana daami oma kogudusest. Ta oli üsna eakas, nii umbes 80 aastat vana, pikka kasvu, haritud ja elutark naine. Pärast mõningast tavapärast vestlust väheolulistel teemadel küsisin temalt, et kas mina kui tema pastor saaksin teha midagi, mis teda toetaks või julgustaks. Ta vastas: ”Jah, kui Te vaid saaksite aidata mul lahkuda sellest kirikust, sellest religioonist, kaugele eemale kogu Piiblist ning Jumalast ja usust üldse.” Küsisin imestunult: ”Miks siis nii?” Naine selgitas: ”Ma olen lõksus. Kasvasin üles misjonäri perekonnas, kaugel teisel pool ookeani. Ja nii juurdusid religioossed tavad ning harjumused minusse justkui iseenesest. Ma käin igal kolmapäeval palvekoosolekul. Ma lihtsalt ei saa teisiti, isegi kui tahaksin. Igal nädalal käin korralikult kirikus, kuigi vahel soovin, et ei käiks. Olen püüdnud eemalduda kirikust ja Jumalast. Olen püüdnud kõike seda unustada, aga ei saa.” Ja ta palus mind, et aitaksin tal põgeneda! Ma selgitasin talle, et ei saa seda teha, sest see ei ole minu ülesanne. Ta oli äärmuslik näide inimesest, kes oli avastanud, kui raske on tegelikult eemalduda Jumalast ja lunastusest.

Ka languse teel tuleb ületada tohutuid mägesid, suuri takistusi ning tõkkeid, mis Jumal ise on sinna seadnud. Jumal on väga kindlameelne oma eesmärgis, et päästa kõik, keda vähegi võimalik. Ta ei suru meile valikuid vägisi peale, aga Ta on kasutab võimsaid abinõusid, mis teevad meie hukkamineku võimalikult raskeks.

Tee ellu on tõepoolest kitsas. ”Kuid ärge seepärast veel järeldage, et ülespoole viiv tee on raske ning allapoole viiv kerge. Terve see tee, mis viib surma, on täis valu ja karistuslööke, seal on kurbust ja pettumusi ning rohkesti hoiatusi, et me ei läheks edasi. Jumala armastus on kõikide hoolimatute ja põikpäisete jaoks teinud enesehävituse väga raskeks.” – Mõtteid Õndsakskiitmise mäelt, lk. 139. Jumal „ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.” (2Pe 3:9).