"Kas te ei tunne end hästi?"

Vastuseis on midagi, millega kirjandusevangelistid ära harjuvad. Nad mõistavad, et päeval, mil nad võtavad vastu kutse Jumalat selles valdkonnas teenida, kuulutavad nad hingevaenlasele sõja. Nad mõistavad ka, et seda tööd armastuses tehes on nendega Jeesus ja kõik taevased väed. Nad on taeva saadikud ja juba see mõte iseeneses muudab enesetunde julgeks. Saadikutena peavad nad oma Meistriga alati ühenduses olema.

Vend P. Vasiliou oli kirjandusevangelist Tessaloonikas, Kreekas. Ühel päeval, kui ta tegi raamatuesitlusi sadamapiirkonnas, üritas ta rääkida mõningate meestega sadama juhatuse tööruumides. Kuid valvurid ei lubanud tal siseneda, sest tal polnud vajalikku eriluba.

Pettunult pöördus vend Vasiliou oma mootorratta juurde tagasi. Kui ta seal seisis, palvetas ta tuliselt, et Issand võidaks ja avaks uksed nendesse kontoriruumidesse.

Just siis tuli üks mees. Vasilioud uudishimulikult uurides ja mõeldes, et ta oli haige, küsis mees: "Kas te ei tunne end hästi? Kas ma saan kuidagiviisi abiks olla?"

Üllatununa vastas vend Vasiliou: "Ei, tänan, härra! Ma ei ole haige. Ma parajasti palvetasin." Siis selgitas ta, mis oli juhtunud. Oma hämmastuseks sai ta teada, et see heasoovija oli sadama tegevdirektori abi.

"Tulge minuga," ütles ta, "ja ma teen kõik vajalikud korraldused. Ma tutvustan teid tegevdirektorile." Pärast suurepärast küsitlust ostis sadamadirektor vend Vasilioult terve raamatukomplekti ja lubas tal teisi kontoreid külastada.

Tulemused olid üle ootuste – osteti kakskümmend paksu, üheksasaja leheküljelist raamatut ning kakskümmend viis väiksemat. See on vaid osa tulemustest. Ülejäänu saab teada siis, kui vend Vasiliou neid inimesi taas taevas kohtab.

Vaenlane soovis selle jumalateenri ees uksi sulgeda, kuid pärast palvet tegi Issand ukse pärani lahti, et enam kui kakskümmend inimest kuuleksid Jumala tõde. Meistri imetegu? Jah, kindlasti. Vaatamata sellele, et needsamad valvurid olid tööl ja seesama reegel ikka veel kehtis, tegi Jumal imeteo, et Tema tõde pääseks nende suletud uste taha.

Kas me ei palvetaks, et Jumal muudaks meid palveinimesteks? Meie taevane Isa on enam valmis meie palvetele vastama, kui meie oleme palvetama.

"Usk on Jumala and, kuid meil tuleb seda rakendada" (Ellen G. White, "Patriarhid ja prohvetid", lk 431).