ÜLIM OHVER

Denveris Colorados uuris üks arst meest, kelle elu oli mingi ilmse põhjuseta hääbumas. Kuigi see mees oli majanduslikult heal järjel, ei olnud tal sõpru ega sugulasi ning ta oli sellest maailmast lahkumas sünge ja erakliku vana mehena.

Kui arst ei suutnud mingit orgaanilist haigust leida, hakkas ta haiget küsitlema, ning mees tunnistas, et ta sureb murtud südame tõttu. Ta ütles: „Ma tulin siia, et surra rahus ja üksi. Minu minevik on pitseeritud kohutava kuriteo varjuga. Ma olen juba surnud nende jaoks, kes mind kunagi on tundnud ning minu nimetu haua kohal ei tohi hõljuda isegi mälestus .“

„Kas te olete kurjategija?“

„Ei, kuid ma võtsin enda peale häbipleki, et kaitsta oma ainsat poega. Tema tappis inimese ja ma võtsin selle kuriteo enda peale. Siis ma põgenesin, mitte selleks, et seadust vältida, vaid selleks, et säästa poega minu kui kurjategija surma häbist.“

„Kui kaua aega tagasi see oli?“ jätkas arst.

„Kaksteist aastat.“

„Ja te olete sellest ajast saadik ringi rännanud?“

„Sellest saadik,“ vastas mees nõrga pulsi võbeledes ning varjud ta näol muutusid veelgi süngemaks.

„Rääkige edasi,“ sosistas arst.

„See on kõik, mis mul on öelda.“ Järgmisel hetkel mees suri. Kuid ta oli hoidnud oma saladust ning ohverdas oma elu seda tehes.

See oli suur ohver, kuid võrreldes sellega, mida Jeesus on meie heaks teinud, ei olnud see midagi. Jeesus maksis lõpmatu hinna maailma päästmise eest! „Ta kandis ise meie patud,… et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele.“

Jeesus tahab igaühe jaoks teha seda, mida see isa oma poja heaks tegi. Pole tähtis, mida me oleme korda saatnud või kes me oleme, me võime elada õigusele selles patusse uppunud maailmas, täis pettumusi ja hirmu, kannatust ja kurbust, südamevalu ja raskust. Jeesus vabastab meid patust ja süüst, mis meid hävitab, probleemidest ja muredest, mis meid taga ajavad, depressioonist ja kurvastusest, mis meie juurde poevad. „Tema vermete läbi olete terveks saanud .“ HMSR