INIMESED, KES SEISID JULGELT KRISTUSE EEST

Mõtlevad inimesed palusid preestritel seletada Vana Testamendi prohvetikuulutusi Messia kohta. Püüdes vastuseks mingeid valesid sepitseda, muutusid preestrid lausa hullunuks. Paljude südant valdas veendumus, et Pühakiri oli täitunud. …

Joosep oli Kristuse jünger, senini ei olnud ta aga kartusest juutide ees end avalikult Kristuse järelkäijaks tunnistanud. Nüüd läks ta julgelt Pilaatuse juurde ja palus enda valdusse Kristuse ihu. Joosep oli rikas mees ja avaldas seetõttu maavalitsejale mõju. Lükanuks ta asja edasi, saanuks Päästja surnukeha paigutatud koos röövlite laipadega vääritusse hauda.

Nikodeemus, valitsusliige ja rabi, oli samuti Kristuse jünger. Ta oli kord öösel Päästja juurde tulnud, kartes otse näidata, et ta süda oli rahutu. Tol ööl kuulis ta kõige tähtsamat kõnet, mis eales üle inimlike huulte on tulnud. [Vt Jh 3.] Kuuldud sõnad olid tunginud ta hinge ning valgustanud teda, kuid seni ei olnud ta end avalikult Kristuse järelkäijaks tunnistanud. Tema oli üks neist, kelle kohta Johannes kirjutas: “Siiski uskus ka palju ülemaid temasse, kuid nad ei tunnistanud seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja.” Nikodeemus oli niipalju kui võimalik Kristust kaitsnud. Kord oli ta preestritelt küsinud: “Ega siis meie seadus mõista inimest süüdi, enne kui teda on üle kuulatud ja teada saadud, mida ta on teinud?” …

Pärast ristilöömist tuli Nikodeemus risti juurde ning tõi Kristuse ihu võidmiseks kaasa mürri ja aaloe segu. Ta oli näinud pealt Kristuse julma kohtlemist preestrite poolt. Ta oli erilise tähelepanuga jälginud Kristuse kannatlikkust ja Tema Jumala-sarnast käitumist alandatuna nagu Ta oli. Nüüd mõistis ta veel selgemini ülempreestri tõelist iseloomu ning astus julgesti esile, et hoolitseda Päästja vigastatud surnukeha eest. Ta ei hoolinud asjaolust, et Jeesust peeti kurjategijaks. Nii samastas ta end Kristusega Tema teotuses ja surmas.

Kristuse surmaga hukkusid jüngrite lootused. Nad korrutasid sõnu: “Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab.” … Nad kogunesid ülemisse tuppa ning sulgesid ja riivistasid uksed teadmises, et nende armastatud Õpetaja saatus võib igal hetkel tabada neidki. – Käsikiri 111, 1897 (Manuscript Releases, 12. kd, 419, 420).