E. J. Waggoner oli J. H. Waggoneri kümnest lapsest kuues. Ta oli üks neist õnnelikest, keda oli õnnistatud võimalusega käia kõige esimeses seitsmenda päeva adventistide kolledžis, mis oli tol ajal tuntud kui Battle Creeki kolledž. (Hiljem sai sellest Andrewsi ülikooli.) Seejärel läks Waggoner Bellevue’ haiglasse New Yorgis ja temast sai arst.
Mõnda aega töötas ta Battle Creeki sanatooriumis ning hiljem Californias St Helena haigla juhina. 1882. aastal sai ta kogemuse, mis muutis tema elu alatiseks.
Waggoner oli Californias Healdsburgi laagrikoosolekul, kus juhtus temaga kõige imelisem asi. Ta kirjutas sellest kaks korda, üks kord oma raamatus „The Everlasting Covenant“ („Igavene leping“) ja teine kord veidi enne suma raamatus „Confession of Faith“ („Usutunnistus“). Siin on tema elu muutnud sündmuse kirjeldus:
„Äkitselt paistis minu ümber valgus ja telk oli minu jaoks palju eredamalt valgustatud kui keskpäevase päikesega. Ma nägin Kristust ristil rippumas, minu eest risti löödult. Sel hetkel jõudis minuni kindel teadmine, mis tuli minu üle nagu tulvavesi, et Jumal armastab mind ja et Kristus suri minu eest. Kogu universumis olid minu jaoks olemas ainult Jumal ja mina. Siis ma teadsin tegelikult nähtu kaudu, et Jumal lepitas Kristuses maailma endaga. Mina olin kogu maailm kõigi selle pattudega. Ma olen kindel, et Pauluse kogemus Damaskuse teel ei olnud reaalsem kui minu oma.“
Waggoner otsustas kohapeal, et kasutab ülejäänud elu selleks, et anda teistele teada Piibli sõnumid Jumala armastusest patuste inimeste vastu. Sellest ajast alates juhtis teda kõigi teemade Piiblist uurimisel ristilt paistev valgus – et Jeesus oli toonud kogu väe, mida patusel kunagi Jumalalt vaja läheb.
Waggoneri pöördepunktist sai ka koguduse pöördepunkt.
Lepitav Jumal, kuidas saame Sind piisavalt tänada selle eest, et tulid Kristuse isikus end meiega lepitama? Me teame, et me ei suudaks ise end Sinuga kunagi lepitada! Praegusest hetkest peale usaldan seda lepitavat väge ja elan selles iga päev.
In English