Suurema osa elust olen kartnud lendamist. Asi oli nii hull, et pidin lennukisse minemiseks ravimit võtma. Avastasin salmi Johannese 14:27, kus Jeesus tõotab meile anda oma rahu. Mäletan, et märkisin selle teksti ära ja võtsin Piibli lennukisse kaasa. Kordasin seda salmi palju kordi, kui lennuk turbulentsi sattus, ning palusin Jumalal täita oma tõotus ja anda mulle oma rahu. Kui sai selgeks, et lendamine on pidev osa minu kutsumusest, pidin selle asja Jumalaga selgeks tegema. Nüüd jään ma lennusõidu ajal sageli magama.
Jüngrid olid murelikud, sest Jeesus rääkis neist lahkumisest. Johannese evangeeliumi 14. peatükis lohutab Jeesus nende ärevat südant: „Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse!“ (salm 1) Tema jüngrid ei pidanud orbudeks jääma, nendega pidi olema Lohutaja, Püha Vaim (Johannese 14:16−26). Siis esitab Jeesus kõige hämmastavama teate: „Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!“ (salm 27) Sõna rahu korratakse kaks korda. See oli juutide tavapärane tervitamise ja hüvastijätmise väljend (shalom), kuid Jeesus lisab sellele omastava asesõna. Jeesus kavatses jätta neile oma rahu, see oli Tema eriline and, meene, mis pidi jääma neile alatiseks. Tema rahu on suurem kui maailma pakutav rahu, sest Tema rahu allikas on Jeesus ise! Kui oled minu moodi, siis tead, et igal hommikul võistlevad tähelepanu pärast paljud mõtted. Lihtne on kaotada mõtteid veeretades sisemine rahu ja kulutada energiat püüdlusele kontrollida seda, mis on meie kontrolli alt väljas. Jumal pakub meile oma rahu, mis on suurem kui meie arusaamine ükskõik missugusest olukorrast: „Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.“ (Kiri filiplastele 4:6, 7) Jeesus maksis selle eest kõrge hinna! Sest „karistus oli tema peal, et meil oleks rahu“ (Jesaja 53:5).
Minu vastus: