Kas elav Jumal on olemas?

Paljude inimeste jaoks pole Jumal reaalsus. Nad kutsuvad end tihti "ateistideks" vaid seepärast, et keegi pole kunagi vaevaks võtnud neid Jumalale tutvustada. Kirjandusevangelistid teevad pidevalt inimesi Jumalaga tuttavaks.

Kaks kirjandusevangelisti, Sergei ja ta sõber, töötasid koos Venemaal. Nad külastasid perekondi nende korterites. Nad jõudsid korterisse, kus elas noor kolmeliikmeline perekond - isa, ema ja väike, umbes kaheksa-aastane tütar. Neid kutsuti südamlikult edasi ja pärast lühikest sissejuhatust rääkisid nad raamatutest. Kui mees religioosseid raamatuid nägi, ütles ta kohe, et ta pere on ateistid. Siis esitas ta väljakutse tõestada, et Jumal on olemas.

See oli kahele kirjandusevangelistile tõeline väljakutse. Kuidas saaksid nad sel perel aidata Jumalat tundma õppida ja teada, et Ta neid armastab? Mehe sõnad olid rohkem appikarje kui midagi muud. Taevasse saadeti vaikne palve abi ja tarkuse pärast. Vaid mõni sekund hiljem tuli vastus.

"Härra," ütles üks kirjandusevangelistidest, "meil on lihtsam tõestada, et elav Jumal on olemas, kui Teil, et Teda pole. Jumal on igal pool meie ümber nähtav, kui Te tahate Teda näha."

Mehe näol oli suur küsimärk. Laual oli vaas kunstlilledega. Kirjandusevangelist võttis ühe lilledest ja küsis: "Kas suudate lille luua?"

"Jah," ütles mees. "See, mida käes hoiate, on inimeste tehtud."

"Teil on õigus," ütles kirjandusevangelist. "Kuid kas inimene suudab seda kasvama panna? Kas inimene suudab sellesse elu panna?"

Selleks ajaks olid nii mees kui naine võrdselt vestlusest huvitatud. Neid huvitas väga, mida nad vaid selle lihtsa näite kaudu elava Jumala kohta õppida võisid. Vestlus jätkus. Sellele järgnes raamatuesitlus ja pere otsustas osta kaks raamatut.

Naine kadus oma tuppa ja tuli tagasi ingliskeelse versiooniga raamatust "Kodused piiblilugemised". Selle andsid neile mõne aja eest kristlased. Kirjandusevangelistid olid väga rõõmsad, teades, et Jumala tõde oli jõudnud ka sellesse noorde perre.

Sergei läks hiljem taas seda peret külastama ning leidis, et nad on väga vastuvõtlikud ja teadmishimulised. Nende südameuksed said avatud ja nad olid valmis Jeesust oma ellu laskma. Neile organiseeriti edasised piibliuurimised ja, kes teab, võibolla kohtavad need kaks kirjandusevangelisti seda endist ateistlikku peret kord taevas, et jätkata vestlust, mida nad ühes Vene linnas 1997. aastal alustasid.