Tartu adventkoguduse 01.02.2014 hommikuse teenistuse jutluse helisalvestis.
Ühel hommikul helises meie toas uksekell. Tähendab, selles ei olnud midagi ebatavalist. Aga kui muidu oli meie uksekell sätitud tegema häält tlinn-tlönn, siis sel hommikul tegi see tii-taa-tii-taa taa-taa-tii-tii...
Kuivõrd eksisteerib sinu elus see reaalsus, mida ei saa näha ja käega katsuda?
Kui Jeesus inimeste hulgas oli, siis mis pani teda hämmastuma?
Kas ta on meil paadipäras magamas ja me püüame üldjuhul ise hakkama saada? Ja kui asjad ei lähe, oleme pahased, et ta ei aita?
Jumal on lähemal kui me arvame. Jeesus tahab olla reaalselt meie elus. Ta tahab meie usku. Meie usaldust, et ta on kõikvõimas. Et ta saab ja tahab sekkuda. Muidu oleme nagu jüngrid Jeesusega tormisel järvel. Ta magab meil paadis ja kõik, mida me temalt ootame, oleks, et ta üles ärkaks ja ka aitaks vett kühveldada!
In English