Ranjithi ema sooritas enesetapu ja perekond ütles poisist lahti. Kuid tal on siiski lootus, mis võrsus poisipõlves saadud nõuandest.
Ranjith kasvas üles vaeses peres ja pidi sageli nälga taluma. Kuid nõuanne, mille andis talle vanemate üüritud maja seitsmenda päeva adventistist omanik, päästis tema elu. See mees ütles talle: „Palveta iga päev ja loe Piiblit ning Jeesus juhib sind.“
See mees hoolitses Ranjithi eest, pani ta adventkooli ja isegi tasus tema õpingute eest. Aga kui Ranjith oli viiendas klassis, kolis majaperemees teise riiki ja Ranjith pidi minema riigikooli. Kuid siis sai Ranjith teada, et tal lubatakse adventkooli tagasi minna stipendiumi abil, mille maksab Adventist Child India, mittetulundusühing, mis on loodud seda väärivate laste õppemaksu ja ülalpidamiskulude tasumiseks Indias. Ranjith ütleb, et võlgneb oma elu inimestele, kes on tema adventharidust toetanud.
Seitsmendas klassis käimise ajal kolis Ranjith Lõuna-Indias asuva James Memoriali adventkeskkooli poiste ühiselamusse. Just siis hakkas ta järgima oma endise majaperemehe nõuannet palvetada ja Piiblit lugeda. Ta hakkas ka regulaarselt jumalateenistustel käima.
Koolist sai tema jaoks vaikne sadam, eemal kodust, kus vanemad sageli tülitsesid. Ta tundis, et tal on koolis turvaline olla.
Kui Ranjith oli kaheksandas klassis, tabas peret tragöödia. Vanemad tülitsesid ja ema pani end põlema. Ta suri vigastustesse. „See oli minu elu kõige hullem aeg,“ ütleb Ranjith pisarais, „kuid tänu neile, kes hoolitsevad vaeste õpilaste eest, oli mul ikka veel kodu koolis.“
Ema taga nuttes otsustas Ranjith Jeesust ustavalt teenida. Ta võttis endale vabatahtlikult mitmesugused kohustused kooli kirikus, kaasa arvatud võtmete eest vastutamine. Aga kui Ranjith võttis uue usu omaks, ütles perekond temast lahti. Ta jäi ilma isa armastusest ja sidemetest sugulastega. Ta on püüdnud perele Jumalast rääkida, kuid ei pääse neile isegi lähedale, sest nad väldivad teda. Probleemid läksid hullemaks, kui isa abiellus uuesti ja isa uus naine ei võtnud Ranjithi omaks.
Sel ajal püüdis Ranjith õpingutele keskenduda, kuid tema hinded muutusid halvemaks. Ta leidis uusi sõpru, kes mõjutasid teda negatiivselt. Ta kaalus isegi Jeesusest loobumist.
Kuid siis osales Ranjith kooli palvenädalal ja rääkis oma loo nädalat läbiviivale adventpastorile. Pastor palvetas Ranjithi pärast ja ka ta ise palvetas oma vajaduste ja kannatuste pärast.
Ranjithi usk taastus. Praegu on Ranjith 17-aastane ja käib 11. klassis. Ta palvetab iga päev, loeb Piiblit ja püüab ristimiseks valmistudes Jeesuse tahet täita. Ta ütleb, et ühiselamu on tema kallis kodu ja kirik ainus turvaline paik.
James Memoriali adventkeskkool on koduks, pelgupaigaks ja kooliks sadadele õpilastele. Aastate jooksul on siin õppinud tuhanded noored ning saanud teada, kes on Jeesus ja kui väga Ta neid armastab. See kool on muutnud sadu elusid Indias.
Osaga selle kvartali kolmeteistkümnenda hingamispäeva annetustest toetatakse James Memoriali adventkoolile uue tüdrukute ühiselamu ehitamist. Praegune tüdrukute ühiselamu on 65 aastat vana, selles on umbes saja tüdruku jaoks ainult viis tualettruumi ja viis dušši. Uude ühiselamusse mahub rohkem õpilasi ning selles on tervislikum keskkond elamiseks ja õppimiseks.
Pidage seda kooli meeles oma palvetes ja hingamispäevakooli misjoniannetustega.
Lühidalt
- James Memoriali adventkeskkool on Lõuna-Indias Tamil Nadu osariigis asuv internaatkooli, mis rajati 1941. aastal. See kool on täistsüklikool eelkoolist kuni 12. klassini. Õpilaste arv on 936, neist 243 elab ühiselamutes.
- Kuigi 80 protsenti õpilastest on pärit adventperedest, toimub igal hingamispäeval ristimisklass, mis on avatud kõigist religioonidest õpilastele. Igal aastal ristitakse 50−60 õpilast.
- James Memoriali adventkoolis soovib käia palju rohkem õpilasi, kuid ühiselamutesse ei mahu rohkem. Selle kvartali kolmeteistkümnenda hingamispäeva annetuste abiga ehitatakse uus tüdrukute ühiselamu.
In English