Ma istusin Morisseti rongijaamas, kui alustasin vestlust minu kõrval oleva vanema naisterahvaga. Ta rääkis, et ta on elanud selles piirkonnas üle 40 aasta. Ma elavnesin ning kirjeldasin talle, et ma olen õpilane kohalikus Avondale kolledžis, mis on ainult seitsme minutilise rongisõidu kaugusel. Ta oli üllatunud ja küsis, et kus see veel on. Nüüd oli minu kord olla segaduses ja üllatunud.
Ma olin kurb ja üllatunud, et keegi elab nii lähedal Avondale kogukonnale ning pole sellest kuulnud. See on ju ometigi koht, mis on täis noori inimesi, kes peaksid olema silmapaistvad tõrvikud Jumala töös. Koht, mis on täis energilisi noori, kes käivad kõikvõimalikel vaimulikel kokkusaamistel, õpivad keerulisi detaile kristlusest ning ütlevad, et nad on Jeesuse järgijad. Aga siiski: maa sool, inimesed, kes on kutsutud külvama teiste ellu headust, oleks nagu soolatopsi kinni jäänud.
Sellest kogemusest sündis minu jaoks TULI. TULI tähendab Tutvume Uuesti Lihtsalt Inimestega (LAMP – Let’s Actually Meet People). Me ei saa olla omas mullis lihtsalt laisad ja mugavad koos teiste samutimõtlejatega ning lasta sellel rõõmul ja lootusel enda sees lihtsalt kustuda.
Tihti kulutame me palju energiat, vahendeid, raha ja aega koguduse üritustesse ja misjonitegevustesse, mis ajapikku hääbuvad ja lõppevad tingituna inimeste pühendumusest ja entusiasmist. Kuid meie kogukondades ja linnades on nii palju iganädalasi tegevusi, mis lausa õitsevad. Käsitööringid, võrkpall, jalgpall, keeltekool, jõusaal, reisimine, lauamängud, orienteerumine. Lugematu hunnik klubisid, mis kõik on täidetud inimestega, kes otsivad sõprust, arengut ning kuuluvustunnet.
Seega. Siin see on.
Miks mitte liituda tegevusega, mida sa oled tahtnud juba aastaid teha? Tegelikult sulle meeldib olla kaasatud, õppida uusi asju ning lihtsalt tutvuda uute inimestega, kes tegelikult ei tunne Jumalat. Nädalast nädalasse saad sa olla tunnistuseks oma armastuse, lahkuse ja hoolivusega.
See oli idee, mida ma hakkasin 2016. aastal praktiseerima. Ma liitusin saalijalgpalli trenniga, mis toimus esmaspäeval ja teisipäeval ning veel ühe pühapäevase jalgpallitrenniga. Ära arvasid, mulle meeldib jalgpall! Nüüdseks saan ma öelda, et mul on olnud ports inimesi, kellega olen madistanud, kokku põrganud, koos naernud ning jutustanud. Seda inimestega, kellel pole vähimatki aimu, et kuskil on Jumal, kes neid kogu südamest armastab. Räägime söögist, reisimisest, tööst. Teinekord räägime Jumalast ning sellest, mida me usume. Iga hetk on seemne külvamine. Nüüdseks on mul palju, mille pärast paluda ja Jumalat otsida.
Sooviksin rääkida ühe loo Lindast. Ta on imeline! Esimest korda, kui mängisin tema saalijalgpalli meeskonnas, ta kallistas ja tervitas mind. Ta oli nii avatud ja väljendas isegi kohe, et ta otsib uusi sõpru. Mõni kuu hiljem, kui me kohvikus istusime, jagas ta minuga, et ta tahaks uskuda Jumalasse aga tema kasvatus teeb selle raskeks. Mul on olnud võimalus temaga koos palvetada ja rääkida – kõike seda tänu jalgpallile. Ma poleks kunagi Lindat tundma õppinud ilma sinna minemata. Ta ei oleks ise sisse astunud minu kiriku ustest. Teekond Lindaga jätkub ning kes teab, kuhu Jumal meid juhib. Kuskil on Linda meie kõikide jaoks: ekslev ja millegi enama poole püüdlev, kuid ilma sõbrata, kelle poole pöörduda. Nad vajavad, et sina tutvustaksid neile Jeesust.
Kas teeme ära? TULI on vajalik igas koguduses. See on teostatav ning olles osa kogukonnast, saame olla soolaks ja valguseks!
Pane voldik käest ja võta kätte hokikepp. On aeg tutvuda uute inimestega.
Anna Beaden on õpetaja Darling Downs’i kristlikus koolis, mis asub Toowoombas Austraalias.
In English