Septembri alguses on Saaremaal alati olnud Saaremaa toidufestival. Selle nädalapikkuse festivali lõpetab õunakohvikutepäev. Tänavu võttis sellest toredast üritusest osa ka Kuressaare adventkogudus. Kes selle vahva idee peale tuli, saate lugeda juba altpoolt. Et aga teistest erineda, siis pakuti inimestele taimsetest koostisosadest vamistatud kooke, smuutisid, suupisteid. See pakkus huvi ka külalistele, sest kokku käis meie kirikuhoovis üle saja inimese.
Meie koguduse nooremad ja vanemad olid väljas siis taimetoiduga, Meeri laulis ilusaid laule (muul ajal kõlas meeleolu loomiseks kristlik klaverimuusika), lisaks oli väljas ka kirjanduslett, kust sai täitsa niisama raamatuid võtta. Värava kõrval said soovijad panna väiksesse purki oma palvesoovid – seda ka tehti. Kõige väiksematele oli mõeldud loos (iga loos võitis), mille auhindadeks olid erinevad raamatud, külmkapimagnetid, helkurid ja koogid.
Omalt poolt panustasid selle sündmuse heaks õnnestumiseks Kuressaare misjonitöölised Külli ja Priit, koguduse liikmed Lidia, Elna, Avo, Raimu, Karel, suureks abiks oli ka Külli õde Ulla-Marleen, väheke oli abiks ka Mairo.
Järgnevalt kommentaarid ürituse korraldajatelt.
Kuidas võib päevaga rahule jääda?
Võib rahule jääda, isiklikud ootused-lootused olid veidi suuremad, aga kuna me panime selle kõik Jumala kätte, siis nii pidigi minema. Koos Jumalaga tehes ei peagi ise nii pingutama.
Oli nii mõnusat eravestlust kui ka huvitundmist toidu vastu kui ka vaimulikke teemasid, kõike käis läbi. Oli lihtsalt tulijaid ja vaikseid olijaid ja minejaid, nagu ikka, aga positiivne. Saime ka teadmisi, mida järgmisel aastal teha teistmoodi, ja kõigile õppetund.
Kust tuli mõte osaleda õunakohvikutepäeval?
Tulime just Läti terviselaagrist, kohtusime koguduseliikme Lidiaga, kes rääkis õunakohvikutepäevast, kuhu on veel paar päeva aega registreerida. Haarasime sellest mõttest kinni, ja siin me oleme. Kui koguduseliige näitab üles huvi teha midagi, ja on positiivselt meelestatud, siis tuleb sellest haarata kinni, mitte lasta minna, et küll me ükskord teeme.
Kuidas hindad koguduse kaasatust sellele üritusele?
Väga positiivselt. Meil käisid mõned abilised ka väljastpoolt meie kogudust, isegi Pärnust oli Ulla-Marleen abis, ja ka Tallinnas õppivad Marvin ja Meeri tulid appi. Kes aktiivsed on, need ikka tulevad kaasa. Aga kuna meil on väike kogudus, siis isegi oli hästi.
Kas arvad, et selline viis on hea viis koguduse tutvustamiseks, või mis olid need eesmärgid?
Ma arvan, et selline viis ongi hea viis tutvustada. Inimene ei pea hakkama kohe vaimulikku materjali närima, kes ei tahagi seda närida. Vaid eesmärk oleks tutvustada, kes me oleme, mis me oleme ja et me saame ka tutvust teha ja sõbruneda väljaspool kogudust olevate inimestega. Ma arvan, et sellised üritused, näitused ja muud sellelaadsed ettevõtmised ongi hea viis, sest sellega me läheme inimese juurde, tema vajaduste juurde, neid teenima, seal, kus nad on. See ongi see, mis toob tutvust ja sotsiaalsust, et leida kontakti.
Kuidas julgustad teisi kogudusi sarnastest üritustest osa võtma?
Minu arvates see üritus ongi üks parimaid selles mõttes, et me ei pea ise midagi välja mõtlema. Rekaami tehti meie eest (spetsiaalne flaier-kaart, koduleht) ja meie ülesanne oli lihtsalt kaasa lüüa, mitte ise hakkama midagi välja mõtlema. Teiseks oli see juba kolmas kord selline üritus, ja inimesed olid juba varasematest kordadest teadlikud.
Aga kuidas sa julgustaksid teisi?
See ongi julgustus, et kui pakutakse midagi sellist välja, siis minge ja tehke. Kui sa hakkad ise midagi välja mõtlema ja aretama, on alati raskem. Aga kui olla lihtsalt üks vaimulik osa suurest osast, siis see ongi kergem.
Mis oli see eriline asi, mis teie kohvikut teistest eristas?
Meid eristaski see, et me läksime täiesti taimetoidu peale välja, see tähendab, et mitte mingisugust loomset asja. Proovisime teha veel ka gluteenivabasid tooteid, kuigi alguses polnud see plaanis, aga inimesed tundsid huvi, ja jooksvalt köögis muudeti retsepte, et saaksid ka gluteenitalumatud midagi suhu, et keegi ei peaks ära minema, ilma et ta midagi ei saanud.
Teie kohviku nimi oli Önneöun, kust selline nimi?
Kuna see oli õunakohvik, siis mõtlesime, et õun võiks olla, aga mis õun, selle jaoks me tegime väikse koosoleku ja ajurünnaku, kus kõik pakkusid midagi välja, ja siis keegi pakkus selle välja, ja kõigile see meeldis, ja nii jäi. Ja Önneöun, sest see on Saaremaale omane.
Kas sellisest üritusest osavõtmine ja kaasalöömine on innustanud ka koguduseliikmeid kaasa lööma ka muudes ettevõtmistes?
Ma ei oska teiste eest vastata, aga see on jällegi nii, et kes on aktiivsed, need ikka löövad kaasa, kasvõi väikses rollis, aga nad annavad oma käed, nad on nõus aitama.
Vastas Priit Keel
Sa oled aidanud seda üritust siin korraldada. Kuidas oled selle päeva kohvikuga rahule jäänud?
Minu meelest on täiesti mõnus päev olnud, ja rõõm on nendest inimestest olnud, kes on tulnud siia ja ostnud meilt midagi, ja meiega suhelnud.
Millega sina oled panustanud täna siin?
Enda olemasoluga ja aidanud seal, kus on vaja olnud aidata.
Kas järgmisel aastal on ka plaanis selline ettevõtmine?
Jah, kindlasti, ja täiesti innustunud oleme nüüd, järgmisel aastal uuesti ja paremini.
Kuidas sa innustaksid teisi koguduseliikmeid üle Eesti?
Ma arvan, et seda tasub kõigil ette võtta, sellepärast, et me saame ennast reklaamida, saame Jumalat reklaamida, ja saab koos midagi teha, ja see ongi äge, ja inimesed näevad, kuidas me koos asju teeme ja see edeneb, ja see on väga positiivne.
Vastas Elna Mitt
Kuidas sa kommenteerid üritust ja selle kordaminekut?
Üritus oli ära, täiega äge, ja peaaegu läks korda ka. Natuke olime alguses ajahädas, aga kui asjad korda saime, siis läks kõik ludinal. Köögipoole jaoks oleks võinud isegi rohkem inimesi olla. Ma arvan, et kirikule tuli see kasuks, tänu õunakohvikule saime me endale kiiremini kõnnitee, mida võibolla oleks pidanud veel ootama. Ja minu arust oli vahva ka see, et inimesed käisid ka sees, ja olid huvitatud sellest, mis siin toimub. Aga mis õues toimus, sellest ma ei tea midagi (Lidia oli köögis küpsetamas).
Vastas Lidia Lõbus
Kuidas sa hindad õunakohvikute päeva siin meie kiriku õue peal? Mis olid head ja mis olid vead? Kas see tuli kasuks kogudusele, kui tuli, siis kuidas?
Tuli kasuks küll, kõige rohkem tuli kasuks koguduse ühtsusele. Saime asju koos teha, kuigi oleks pidanud rohkem mõnda asja planeerima, aga järgmine kord paremini. Aga kõik läks üsna hästi. Aga toit on maitsev ja kõik kiidavad, kõik on hästi. Ma ei tea küll, mis seal väljas toimub. Positiivne meel, ja kuna me alustasime täna palvega, siis mul on tunne, et Jumal on meid juhtinud.
Kas see jääb ühekordseks sündmuseks?
Tundub, et ei jää ühekordseks, sest me räägime pidevalt, kuidas teistmoodi järgmisel aastal teeme ja et soolast peaks ka ikka pakkuma ja tuleb teha gluteenivaba ja muudele talumatustele sobivat toitu.
See aasta on kohviku nimi Önneöun, järgmisel aastal siis Talumatu Õun?
Vastas Külli Keel
Sina tulid Pärnust appi süüa tegema ja toeks olema, kuidas sina hindad seda üritust, mis siin toimub praegu?
Mulle meeldib see, et inimesed said koos olla, just see, et me kõik koos saime neid asju teha, koostööd teha omavahel. See on kvaliteetaeg minu jaoks.
Kas selliseid üritusi peaks tegema koguduses?
Jah, sest me teeme seda eesmärgiga inimestele tutvustada enda usku ja kogudusemaja, sest inimesed ei olegi väga teadlikud selle olemasolust.
Kas järgmisel aastal, kui Kuressaare kogudus asja uuesti ette võtavad, oled sa ka appi tulemas?
Jah, olen küll.
Vastas Ulla-Marleen Sommer
Tagantjärele pigem vaatlejana võin öelda, et üritus läks väga hästi korda. Oli rõõm näha koguduseliikmeid ühise ettevõtmise nimel vaeva nägemas. Inimesed olid teadlikud, mida nad teevad, kelle jaoks nad teevad ja kuidas nad teevad. Oli mõeldud asjade peale, mis lisas suurele pildile mõnusaid nüansse, ja usun, et kõik, kes meie kohvikust läbi käisid, said mõnusa fiilingu osaliseks, ja samuti sai suu vegan-magusaks. Inimesed polnud huvitatud ainult toidust, vaid ka kirikust, isegi saali vaadati. Kes pole kirikus kunagi käinud, ju ei teagi, millised väikekirikud seestpoolt välja näevad, ja samuti ei teata, mis on erinevate kirikute erinevused. Kellel huvi oli, sai põgusalt sellest teada, samuti oli kõigil võimalus vaadata Kuressaare kiriku saali.
Korraldajad olid rõõmsad, ja meie rõõmuks tuli paar tundi enne ürituse lõppu ka päike välja. Koristamise ajal mõeldi juba uusi asju, mida võiks teistmoodi teha, ja mis toite järgmine kord teha. Aga tõdeti, et kuna inimestel on huvi taimetoitude vastu, siis oleks kõige sobilikum alustada mõne kursusega Kuressaare kiriku juures. Jumala juhtimisel see üritus läbi viidi, ja Jumala juhtimisel tekivad ka uued ja veel efektiivsemad plaanid.
In English