Riias toimunud seminaril jagati teadmisi nii koguduse töölistele kui lapsevanematele

9. ja 10. aprillil oli Lätis Riias Balti uniooni seminar „Lapsed ja kogudus – jüngerluse teekond”, kus lastetööst koguduses ja laste vaimulikust kasvatamisest perekonnas rääkisid üleilmse adventkoguduse peakonverentsi lastetöö osakonna juht Linda Mei Lin Koh, Trans-Euroopa divisjoni (TED) lastetöö osakonna juht Clair Sanches-Schutte ja TEDi peretöö osakonna juht Karem Holford. Seminar oli lülitatud ka Eesti liidu piiblikooli programmi, olles seega eelviimane piiblikooli sessioon. Eestist osales seminaril 65 inimest.

Piiblikooli juht Mervi Kalmus sõnas, et tunneb heameelt, et seminar sai piiblikooli programmi lisatud, sest sellisel kujul ei oleks piiblikool seda teemat tõenäoliselt käsitlenud. „Seminaril esinesid selle valdkonna professionaalid ja piiblikooli teemade spekter sai tänu sellele nädalavahetusele laiemaks venitatud,” ütles Mervi.

Seminarist hinge kõlama jäänud teemadest mainis Mervi kahte. „Üks on rohkem seotud laste ja koduga, seda toodi ka korduvalt esile: kõiki neid omadusi, iseloomujooni, mida tahaksime näha oma lastes, peame neile eeskujuna ette näitama. See on ainus viis, kuidas me oma lastes midagi head näeme. Kui vanemad on armastavad, teavad, mis on andestus, kui nad näitavad positiivseid emotsioone, kui nad teavad, mida tähendab kodune vaimulik õhkkond – see on ainus viis, kuidas me saame neid asju edasi anda ja oma laste juures näha,” selgitas Mervi.

Teine mõte on seotud kogudusliku eluga ja pärineb TEDi peretöö juhi Karen Holfordi pühapäevasest ettekandest, mida Mervi eriliselt esile tõstis. „Me peame suhtuma igasse oma jumalateenistusse kui evangeelsesse jumalateenistusse, sest meie hulgas on lapsed, kes ei ole veel otsustanud Kristuse kasuks – sellepärast. Kõik need kogemused, mida lapsed saavad hingamispäeval kirikus jumalateenistusel, aitavad neid ühe sammu Jeesusele lähemale või viivad nad kaugemale. See pani mõtlema jumalateenistuse ülesehituse peale ja sellele, kelle peale me mõtleme, kui me jumalateenistust üles ehitame või seda üheskoos peame,” rääkis Mervi.

Piiblikooli juhatajana väljendas Mervi heameelt selle üle, et seminaril osalejate seas oli palju pastoreid ja kogudusevanemaid. „Loomulikult oli ka lasteõpetajaid ja lastetöö juhte ja lapsevanemaid, aga kui osalevad ka kogudusejuhid, siis see on viis, kuidas teadmistest on kõige rohkem kasu: kui neid asju ei tea ainult lasteõpetajad, kes nagunii neist teemadest rohkem teavad, vaid kui ka pastorid ja koguduste juhid on teadlikud,” ütles ta.

Eest liidu lastetöö osakonna juht Madli Vahtramäe ütles, et seminaril oli palju infot ja seda käistleti erinevate nurkade alt. „Minu jaoks oli mingil määral mõtlemapanev lastetöö juhi rolli osa – mida mina saaksin teha selleks, et toetada ja innustada teisi, et oleksin ise teenimisaldis, et tahaksin teenida,” ütles Madli.

Seminarilt noppis Madli enda jaoks kaks mõtet, mida soovib, et kogudustes rohkem teadvustataks, nii suhtlemisel laste kui täiskasvanutega. „Märgake positiivset ja neid pingutusi, mida nii lapsed kui täiskasvanud teie ümber teevad, andke sellest märku, öelge see asi sõnadega välja. Näiteks ma näen, et sa oled andekas, see meisterdamine tuleb sul hästi välja või et sa oled väga hooliv. Märgake iseloomuomadusi, mis inimeses on olemas, aga mida ta ise ei pane tähelegi. Kui me anname märku heast, siis see võimendab headust, kui me anname märku sellest, mis meile ei meeldi, siis see ei ole ülesehitav. Pingutuse äramärkimine on oluline,” rääkis Madli.

Teise olulise tõigana tõi ta esile koguduseliikmete omavahelise tundmise. „Võime teada inimesi, kellega igal nädalavahetusel kokku saame, aga kas me neid ka tunneme. Oluline on võtta aega, pühenduda, õppida tundma, kes need inimesed meie kõrval on,” ütles ta.

Eesti liidu peretöö osakonna juht Marge Randlepp võttis seminarilt kaasa kolm olulist mõtet, millest esimest saab ta oma koguduse, Keila adventkoguduse juures kohe ka rakendada. „Pandi südamele kasutada laste osa jumalateenistusel. Öeldi, et lapsed peaksid, kui vähegi võimalik, teenistusest osa võtma, et see teeistus muutuks ka nende omaks,” meenutas Marge.

Marge isiklikult peab produktiivseimaks kohtumist TEDi peretöö osakonna uue juhi Karen Holfordiga, kes tahtis kokku saada uniooni kõigi peretöö juhtidega ja neid tundma õppida.

„Meile tutvustati võtteid, kuidas jumalateenistust elavamaks teha. Räägiti ka negatiivsetest ja positiivsetest tunnetest ja nende tasakaalust. Et laps võiks olla rõõmus ja normaalse vaimse tervisega, peaks positiivseid emotsioone olema rohkem kui negatiivseid,” selgitas Marge. „Kui vanem ise ei oska oma emotsioonidega toime tulla, siis on väga raske ka last juhatada,” lisas ta.

Seminaril osalejaid kutsuti üles ennast jälgima ja väga avatult rääkima laste ees, kui vanem on kurb, ja erinevaid emotsioone nimetama. „Osalejatel paluti lapsi kuulata, lasta lastel oma tundeid joonistada, õpetada lapsele selgeks tunnete keele – kuidas erinevaid tundeid nimetada,” rääkis Marge, kes nimetas huvi pakkunud teemadena veel distsipliini töötoas räägitut ja vaimuliku juhtimise kohta teadasaadut.

Piiblikooli viimasest sessioonist

Piiblikooli sessioonisest on jäänud veel viimane, maikuu sessioon. Erinevalt aasta alguses välja kuulutatust toimub selles väike muudatus. „Me saame maikuus ära kuulata teema, mis jäi veebruaris kuulmata. Jan Barna ei saa küll tervislikel põhjustel tulla, aga meile tuleb külla Newboldi süstemaatilise teoloogia uus õppejõud Tihomir Lazic, kes räägib piibellikust teoloogiast. Sessioon on 14.–15. mail Haapsalus. Sellele sessioonile eelneval nädalal peab Tihomir loenguid KUSi tudengitele.

„Nakatava adventisti teemat, mis esialgse kava kohaselt mais pidi olema ja milleks on ka materjal/töövihik eesti keelde tõlgitud, me soiku ei jäta, korraldame eraldi nädalavahetuse selle jaoks tulevikus,” ütles Mervi.

Järgmisel aastal piiblikooli sessioone enam samasuguses vormis ei toimu, ent Mervi sõnul soovitakse siiski teatud regulaarsusega korraldada nädalalõpuseminare, kus esinevad kas Eesti lektorid või välismaalt kutsutud külalised.