Päeval, mil ma seda kommentaari kirjutan, otsustas keegi süüdata Vao pagulaskeskuse. On selge, et rändeteema läheb inimestele väga korda ning nagu näha, ollakse valmis igasugusteks sammudeks. Ühiskond on selles küsimuses üsna lõhenenud ning erinevatel osapooltel on argumendid, mida põhjendatakse poliitiliste ja maailmavaateliste seisukohtadega.
Millist seisukohta ootan oma koguduselt? Mitte mingisugust. Kontrollisin üle: paistab, et adventkogudusel ei ole ametlike seisukohtade nimekirjas spetsiaalset pagulasprobleemile keskenduvat. Selle puudumine on ka mõistetav. Samuti puudub seisukoht, kuidas peaksime suhtuma näljahädalistesse, orbudesse ja isegi vangidesse. Sellest räägivad olulisemad tekstid kui koguduse ametlikud seisukohad.
On arusaadav, et meil koguduseliikmetena on erinevad isiklikud suhtumised, kuid kogudusena ei saa meil olla muud seisukohta, kui olla valmis abistama kõiki, kes hädas on. Valimata.
Kultuur ja väärtushinnangud
Inimesed kardavad, et pagulased võivad seada ohtu meie kultuuri ja väärtushinnangud. Kas peame silmas rahvatantsu? Ma ei nimetaks iga nelja aasta tagant toimuvat laulupidu meie rahva valitsevaks kultuuriks. Siinne kultuur väljendub nädalavahetuste tantsuklubides ja baarides. Selle hoidmisega kogudus kindlasti tegelema ei peaks.
Meie maa
Kelle meie? Ja miks me arvame, et meil on selle kauni ja viljaka maakamara suhtes mingid eriõigused? Sest meid pandi siia elama ja need on meile seatud piirid. Millal meid just siia pandi? Millal ja kelle verise mõõgaga tõmmatud piirid võiksid olla Jumala seatud?
Me elame ülerahvastatud planeedil – suur osa inimestest elab puuduses. Bangladeshis elab ühel ruutkilomeetril 1102 inimest. Eestis 29. Kas me peame end aadlikeks, kellel oli sündides kuldlusikas suus, kellel on eriomane õigus – nood seal Bangladeshis saagu ise hakkama?
Kristlik maailmaruum
Euroopa on sekulariseeruv ning Eesti siin piirkonnas üks sekulaarsemaid riike. On silmakirjalik väita, et me ei ole valmis vastu võtma teise usulise taustaga inimesi, kuna meil on oma usk. Kui meil on kogudusena siin sekulaarses ühiskonnas väärtused, siis peaksid need olema kaasavad ja inimestele uksi avavad, mitte sulgevad.
Terroristid tulevad
Pean teid ehmatama. Terroristid on ammu kohal. Meie seas. Nad räägivad eesti keelt ja on valge nahavärviga. USA juhitud terrorismivastases koalitsioonis Afganistani sõjas on 2001. aastast kuni praeguseni surnud 3491 liitlaste sõdurit. Iraagis on aastatel 2003–2015 hukkunud 4811 sõdurit. Samas sureb ainuüksi USAs alkoholi tarbimise tõttu igal aastal 88 000 inimest. Ka eestlasi tapab meie oma inimeste toodetud ja müüdud alkohol märgatavalt rohkem, kui ükski käimasolev sõda.
Arvamus, et sealt tulevad terroristid, viitab meie mõttemaailma segadusele. Suur osa pagulastest (vähemalt osadest piirkondadest) on tagakiusatud kristlased. Mis loogikaga me nende ees uksed sulgeme?
Me oleme siin ilmas majalised. Teel taevase kodumaa poole. Kui meie oma maa mõiste suunab meid teise rahva vastu, on vaja meeleparandust.
In English