Teisipäeval, 1. detsembril said Adventkiriku Trans-Euroopa divisjoni (TED), Põhjamaade, Baltimaade ja Hollandi unioonide ja liitude juhid ning naispastorid kokku Taanis Kopenhaagenis, et arutada töö üle pärast juulis toimunud hääletust peakonverentsi töökoosolekul San Antonios, kus otsustati mitte anda divisjonidele voli naisi pastoriks ordineerida. Naised töötavad ülemaailmses adventkoguduses ordineerimata pastoritena ning teenivad ka ordineeritud kogudusevanemate ning diakonissidena.
Eestist osalesid Kopenhaageni kohtumisel liidu esimees Ivo Käsk, intern-pastor Mervi Kalmus ning pastorid Hele Kulp ja Marge Randlepp.
Osalejad said ülevaate sellest, kuidas on erinevad unioonid tegutsenud pärast suvist hääletustulemuse selgumist ning missugused on olnud väljakutsed, millega on tulnud rinda pista. Grupitöös said jagatud ka mõned valulikud lood ründavast, haiget tegevast ja lõhestavast käitumisest kogudustes. Vastukaaluks oli suures osas väga kinnitavaid ja julgustavaid lugusid. Ja just kinnitamine ja julgustamine oli Ivo Käsu sõnul kokkusaamise peamine eesmärk.
Erinevates unioonides TEDi territooriumil on varieeruvaid arusaamu naiste rollist kogudusetöö juhtimise juures. Mõnes unioonis esineb arvamuste paljusus. On kohalikke kogudusi, kus naised ei satu kunagi poodiumile. Teistes paikades täidavad naised olulisi juhtimisülesandeid.
Avapalvuse tegi Hollandi pastor Guisele Berkel-Larmonie, kes rääkis oma isiklikust teekonnast ja raskete küsimuste esitamisest, ning kutsus koosolijaid üles südamel olevate asjade pärast rühmiti palvetama.
„Inimesed said sõnastada oma mõtteid, tundeid ja kogemusi, mis hääletamisele järgnesid. See ei olnud administratiivne ega strateegiline üritus, lihtsalt koosolemine, koos rääkimine. Agendaks ei olnud dokumendi väljastamine või seisukohavõtu sõnastamine, vaid inimeste murede ja rõõmude ärakuulamine,” ütles Mervi.
Päeva esimeses pooles andis TEDi juht Raafat Kamal ülevaate, missugune on olukord TEDis, kuidas toimub suhtlus, kui tihe on suhtlemine peakonverentsi juhtkonnaga ja kas nad on kursis Euroopa arengutega, missugused juriidilised probleemid ja küsimused tekivad riigis, kus võrdõiguslikkus on riigi tasemel seadustega reguleeritud.
Seejärel said sõna unioonide juhid, kes rääkisid, kuidas nemad on pärast peakonverentsi töökoosolekut tegutsenud.
Taani, Norra ja Hollandi unioonid ei ole erinevatel põhjustel saanud leppida meeste ja naiste eristamisega pastoraalses töös ning on otsustanud erisuste kaotamise kasuks oma tööpiirkondades. Taani ja Norra unioon näiteks on otsustanud mitte jätkata ordineerimist senisel kujul. Nendes unioonides on nüüd vaid kaks pastoriastet: intern-pastor ja tavapärane täiskohaga pastor, rohkem ei olegi vahet. Sellega seoses on kasutatud kiriku tööjuhises esitatud võimalust taotleda uut tüüpi tööloa kasutuselevõtmist. Hetkel oodatakse peakonverentsi vastust. Hollandi unioon hakkas võrdselt meestega ordineerima pastoriametisse ka naisi juba enne möödunudsuvist peakonverentsi töökoosolekut.
Päeva teises pooles jagunesid osalejad gruppidesse – esimehed-ametnikud ja naistöötajad eraldi – ning arutleti etteantud küsimuste üle, otsiti lahendusi ja tehti ettepanekuid.
Ivo sõnul toimis infovahetus ja sellele järgnenud arutelu peale üksteise kurssi viimise ka kindlasti tasakaalustavalt, sest kogudusejuhid esitasid üksteisele mh ka ebamugavaid küsimusi.
Hele ütles, et grupp, kuhu tema sattus, oli väga huvitav, toetav ja tore. „Üks Rootsi pastor vaatas mulle otsa ja ütles: vaata nüüd, et sa läbi ei põle. Tema on tunnetanud, et töö, mida ta teeb, on nii huvitav, et ta läheb töö sisse ning see võib olla põhjuseks, miks inimesed läbi põlevad – neile meeldib nende töö ja nad väsivad ära,” rääkis Hele.
Iga grupp andis pärast arutelu teistele ülevaate, milleni oli jõutud. Ühe grupi tööd juhatas Mervi, kes lausus, et tal on hea meel, et üritus läks asja ette.
„Ma sain natukene panna sõnadesse selliseid asju, mida mul oli vaja sõnadesse panna, et pilt olukorrast oleks tasakaalus. Oli hea meel, et sain mitut puhku mainida, et kõik ei ole halvasti ja mitte kõikide jaoks ei ole halvasti.”
Päeva mahtus ka küsimuste, vastuste, ettepanekute voor, mille jooksul räägitu sai tähelepanelikult üles tähendatud; hiljem vaadatakse kirjapandu läbi nii divisjoni kui ka unioonide juhtide poolt, et vajadusel võtta ette samme töö sujuvamaks korraldamiseks.
Hele lisas, et ühe olulisema mõttena jäi kõlama mõte, et naisi ei kiusata taga, enamus ei ole seda tundnud. „Naised on tundnud abi, toetust,” ütles Hele.
„Pajude naiste kogemus oli, et selmet keegi oleks neid pärast suvist otsust kiusama hakanud või pahasti öelnud, ilmus välja väga suur hulk inimesi, kes asusid naisi kinnitama sõnadega, et jätka, sest Jumal on sind kutsunud: seda oli oluline üldise fooni taustal esile tuua,” lisas Mervi.
Mervi pidas kokkusaamise juures oluliseks tasakaalustatust ja seda, et päeva lõpus ei tekkinud negatiivseid tundeid, vaid pigem räägiti naiste kogemustest siin ja praegu.
Hele nimetas olulise asjana ära, et ta sai algallikaist teada, kuidas elavad naispastorid teistes unioonides ja mida seal tehakse naiste võrdse kohtlemise küsimuses. „Meie oma grupis otsustasime, et me pühendume sellele, mida me jõuame teha. Rootsis on paljud naised töölt lahkunud. Kui küsisime, miks, siis öeldi, et põhjused on erinevad, aga üks tõusis esile: läbipõlemine. Rääkisime sellest, kuidas läbipõlemist vältida. Üldiselt olid naised väga positiivsed,” rääkis Hele.
Päeva lõpetas TEDi pastorite ühenduse juht Patric Johnson väga kõneka käsitlusega sellest, kuidas Jeesus tuli pärast ülestõusmist pettunud jüngrite keskele rahusooviga ning hingas armastatud jüngrite peale (Jh 20:21, 22).
„Jeesus käskis vastu võtta Püha Vaimu, keda Piiblis on võrreldud tuulega, mis puhub üle igasuguste piiride, ja puhub just nii, nagu vaja – nagu ema, kes puhub oma lapse haavalt valu, soojendab oma hingeõhuga külmetunud käsi, või ülekuumenenud näpuotsi,“ rääkis Marge.
Hiljutine TEDi talvekoosolek soovis edastada tugeva toetussõnumi kõigile naistele koguduse töös – olgu siis kohaliku koguduse ametis, piiblitöölise ja pastori ülesannetes või administratiivses rollis. Tulemuseks oli dokument pealkirjaga „Affirming Women in Church Leadership“ (kinnitav seisukohavõtt naiste töö kohta koguduse juhtimisel).
Koostatud dokument toetab peakonverentsi 2015. aasta oktoobrikuisel talvekoosolekul vastu võetud sarnast seisukohavõttu. Selle eesmärgiks oli üle kinnitada naistele, eriti pastoritele ja kogudusevanematele kiriku tunnustust, et nad on „kutsutud, täidetud andidega ja pühendunud koguduse teenimisele“. Kinnitav seisukohavõtt on samavõrd suunatud heidutama neid, kes on asunud negatiivselt ära kasutama naiste ordineerimise teemalist hääletust San Antonios 2015. aasta suvel.
In English