Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse kaasrajaja Ellen G. White'i 100. surma-aastapäeva puhul avaldati internetis tema kirjade ja käsikirjade kogumik.
Kogumik, mida enne sai lugeda vaid White'i pärandi hooldusnõukogu keskuses, sisaldab umbes 50 000 lehekülge materjali alates 1845. aastast kuni 1915. aasta kevadeni, mõni kuu enne Elen White'i surma 16. juulil.
Materjalid, mille suhtes arvatakse, et seal ei ole üllatusi, olid seni varjatud, kuna suur osa sellest on isiklikku laadi ja seal viidatakse isikutele nimedega, mõnikord karmide sõnadega, ütles White'i pärandi hooldusnõukogu direktor James R. Nix.
Need inimesed ja nende lähedased sugulased ei ole täna enam elus ning 2013. aastal otsustaski nõukogu, et materjali väärtus kaalub üles selle sensitiivsuse ning see tehakse avalikuks White'i 100. surma-aastapäeval.
„Teised arhiivid hoiavad materjale 50 või 100 aastat ja seejärel teevad need avalikuks, seega miks ei peaks seda tegema meie?” ütles Nix intervjuus. „Nüüd näib igati loomulik panna need üles veebilehele, kus igaüks saab neid 100 aastat pärast Ellen White'i surma lugeda.”
Oma eluajal andis Ellen White avaldamata kirjutised viiele usaldusisikule, ent tema pärand maadles majandusprobleemidega, misjärel peakonverents ostis pärandi välja. Kogudus tagastas materjalid usaldusisikutele, mis oli kooskõlas Ellen White'i juhistega tema testamendis.
Üks usaldusisik oli peakonverentsi president, teisi nimesid mainis ta oma isiklikus kirjavahetuses.
„Ellen G. White kirjutas mõnele neist eriti jõulisi nõuandeid, nii et nad ei olnud huvitatud sellest, et need materjalid avaldatakse,” ütles Nix. „Kui sa oleksid peakonverentsi president, siis miks peaksid sa tahtma, et mõni pastor Ühendriikide keskosas loeks sinu kohta oma koguduse puldis?”
White'i pärandi hooldusnõukogu avaldas esimese kogumiku varem avaldamata materjalidega 1932. aastal, see kompilatsioon kannab pealkirja „Medical Ministry”.
Uurijad hakkasid soovima ligipääsu avaldamata materjalidele 1930ndatel; igasugune informatsioon, mida sooviti tsiteerida, pidi saama nõukogu ja peakonverentsi heakskiidu.
Reegleid lõdvendati 1980ndatel ja kõik seniavaldamata materjalid said avalikuks pärandi hooldusnõukogu keskustes, mis asusid kõigi divisjonide juures.
Nix sõnas, et avaldamata materjali seas on perekonnakirju, üksikisikutele ja asutustele saadetud kirju, päevaraamatu materjali ja raamatute ning artiklite käsikirju.
Kogumik on veebilehel praegu vaadatav, tulevikus võib sellest saada Ellen G. White'i nutirakenduse osa.
Nix sõnas, et ta ei oodanud, et neist dokumentidest tuleb esile mingeid üllatusi.
„Uurijad on neid materjale läbi vaadanud juba aastaid,” ütles ta. „See osa, mida mina olen lugenud, on huvitav, ent mitte üllatav.”
Kogumikku saab lugeda siit.
In English