Veebruari Meie Aeg jõuab kogudustesse laupäeval, 14. veebruaril.
Ajakirjas jätkub kadunud lamba lugu, milles Aino Ormus uurib Aabrami kutsumist: „Hiljem meenutas Jumal Aabramile tema kutsumist. „Mina olen Issand, kes tõi sind Kaldea Uurist, et anda sulle päranduseks see maa!” Siit näeme, et Aabrami kutsumisel oli kaks etappi. Esimese kutse
kohaselt pidi ta lahkuma Uurist oma esiisade hõimu juurest, teise kutse järel aga pidi ta Haaranist
lahkudes jätma maha oma lähedased sugulased, isegi oma isa perekonna.”
Ajakirjas on väike kokkuvõte aastavahetuse ASI kongressi muljetest.
Rubriigis Mitte ainult leivast kirjutab Viktor Nõmmik teenimisest: „Teenimine on nagu lillede kasvatamine. Meie vastutus seisneb selles, et lilled õigel ajal mulda istutada, neid kasta, tuule
ja külma eest kaitsta, nende ümbert rohida ja kahjureid hävitada, vajadusel ümber istutada.”
Heino Lukk mõtiskleb, mida tähendab Jumala keeld nõu küsimise kohta Hesekieli raamatus. „Nende Hesekieli aja inimestega, kes tulid prohveti juurde, et tema kaudu Jumalalt nõu küsida, oli nii, et Jumal ei lubanud prohvetil olla nende vahendaja ja tema vahendusel Jumalalt nõu küsida. Jumal ütles Hesekielile ka selle põhjuse.”
Kasvamise rubriigis kirjutab Virve Toom usuteest ja Jumala isakujust: „Usutee pole ainult jalutuskäik, vahel tuleb ka pingutada ja näidata tahet tegutsemiseks.”
Madis Ploompuu kutsub Epiloogis üles usuakusid laadima.
Ajakirjas on veel meie seast lahkunud Aarne Kriiski viimase jutluse äratrükk, aga ka Silmatera, Kogemuste kotike, Pererubriik ja märtsikuus toimuva PPP info.
Meie Aeg maksab 1,50 eurot, ajakirja saab tellida ka e-formaadis.
In English