Muusika, milles hääled segunevad

Just sel viisil kõlab Namiibiast pärit vokaalansambli Vocal Motion Six (VMSIX) üks motodest. Viie hääle segunemisest tekkinud harmooniat sai sel aastal Eestis kuulata neljas erinevas paigas. Ansambel andis kontserte nii Tallinna Adventkirikus, Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones, EELK Rakvere Kolmainu kirikus kui ka Võru kultuurimajas Kannel. Täiskoosseisu saavutas ansambel Eesti kontserttuuri viimases esinemispaigas, Võrus, mil ülejäänud liikmetega liitus ka viies, seni Namiibias eksameid sooritanud liige. Lisaks neljale põhikontserdile oli VMSIX liikmeil rõõm osaleda lauluga ka Võru koguduse 95.aastapäeva jumalateenistusel ning sellele järgnenud kontserdil.

Ansambli naisliige Lilani Kisting on luterlane ning kõik meesliikmed - Mark Chizyuka, Peter Chizyuka, Jones Mario ja Vasco Mario - adventistid. Nagu perekonnanimedki väljendavad, on tegu kahe paari vendadega, kes koos laulnud juba aastast 1999, mil hakati esinema adventkiriku jumalateenistustel. Ansambli koosseis on aastate vältel kahanenud ja viimased paar aastat on meeshääli kaunistanud naishääl. Tulemus on kõrvale hea kuulda ja südamele soe sõnumi poolest. Nende esmane eesmärk on gospelmuusika, ehk evangeelse sõnumi edastamine. Kuna tegu on professionaalsete muusikutega, esinevad nad töö raames ka nt firmapidudel ja pulmades, lükkides muusikavalikusse vaimulikku sõnumit ja laule, mis inimesi igavikulstele teemadele mõtlema kutsuksid. Nende soov ongi edastada "sõnumiga muusikat", mis inimesi inspireeriks, trööstiks ja viiks nende mõtted Jumalale.

Kui ansambel möödunud aasta suve hakul esmakordselt Eestit külastas, anti kontsert Vanalinnapäevade raames Tallinna Adventkirikus ning lisaks ka Pärnu Adventkirikus. Vastuvõtt oli nõnda soe, et liikmetele jäi südamesse teadmine: siia tahame tagasi tulla! VMSIX salvestas eelmise aasta novembrikuus albumi "Ekundungu" (Tormituul). Järgnesid plaadiesitluskontserdid ning erinevad konkursid, mille raames viibis ansambel ka pikemal kontserttuuril USA-s. Tänaseks on nimetatud albumile omistatud kuus auhinda erinevates kategooriates nii USA-s kui Aafrikas.

Tänavu, jaaninädalal, oli rõõm ansamblit taas Eestis võõrustada. Kuigi ettevalmistusaeg vastuvõtuks jäi napiks ja kõigil organiseerijail olid käed niigi töid-tegemisi täis, otsustasime siiski end kokku võtta ja selle hea nimel tööd teha, mida me ise namiiblaste vokaalmuusika kaudu kogenud olime. Oli soov jagada seda siinse rahvaga, siinsete inimestega. Kogu organiseerimistöö vältel oli imeline kogeda, kuis Issand kõike samm-sammult juhtis. Üks koguduseliige andis nädalaks tasuta minibussi, teine kütuse, kolmas aitas õhtusööki valmistada või pakkus sauna, neljas tahtis toita ansamblit lõunaajal, viies oli rõõmus nendega mööda Tallinna ringi käima, kuues aitas neil lennupileteid osta, seitsmes andis kingiks kaasa oma talu mee, viis nad ära ka Riia lennujaama. Helitehnikud tegid oma head tööd igas esinemispaigas. Nimekiri tuleks väga pikk, kui iga inimese siin kasvõi kaudselt ära mainiksin, kes oma käe, südame, ühe- või teistsuguse oskuse, palved, aja või lihtsalt head soovid sellesse projekti panustas. Võin julgelt tõdeda, et ansambli siinolek õnnestus tän u koostegemisele. Kui ansambli motoks on "Muusika, milles hääled segunevad", sai nende võõrustamisest "Projekt, milles talendid segunesid ja südamed avanesid". Eriliselt tiheda korralduskoostöö eest tänu Toivo Kaasikule, Priit Põldarule ja Maarit Thetloffile ning kontsertipaikades vastavalt Rakveres ja Võrus ansamblit võõrustanud vaimulikele Tauno Toompuule ja Andres Ploompuule. Suur tänu ka AKEL-ile, kes selles projektis õla alla pani.

Sageli võisime tõdeda, kuis kõik, viimse detailini, oli Tema kõikvõimsates kätes. Tooksin siinkohal ära ühe paljudest juhtumistest ja juhtimistest. Meil oli plaan startida Tallinnast Võru suunas laupäeva, 21.6 hommikul, et sealsele jumalateenistusele jõuda. Kui südaööl Marion Kerešit, kes oli ansambli transportimisel abiks olnud, minibussiga koju viisin, lakkas see sõidu ajal toimimast. "Kaput!", ütleks sakslane. Palvetasime, saatsin palve teele ka palvelisti ja helistasin pastor Toivo Kaasikule. Telefonivestluse käigus tuvastas ta vea iseloomu, pani riided selga ja sõitis, vajalikud tööriistad kaasas, kohale. Ei kulunud palju aega, kui saime keerata süütevõtit ja buss läks taas käima! Sõit Võrru võis teostuda, vaatamata hilisööl ilmnenud takistusele. Tänu täitis südant, et rike tuli ilmsiks ajal ja kohas, mil abi oli võimalik organiseerida ja ligi. Keset metsi ja põlde maanteel olles oleks olukord keerulisem lahendada olnud. Tänu Jumalale, kes ka seda seika mõttes kandis ja armuline oli! Jõudsime õnnelikult õigeks ajaks kohale ja päev oli ilus.

Meenub ka hetk, mil Pille Põldaru küsis: "Janne, kas ma saan millegagi abiks olla?". Ma ei osanudki koheselt midagi vastata. Väikese mõttehetke järel selgus aga, et see oli taevast antud küsimus! Pillet oli väga vaja. Tänagi ei tea, kes oleks seda osa täitnud, mida Pille täitis, kui ta ei oleks küsinud. Minu jaoks jääb siiani ja tõenäoliselt veel väga kauaks mõistatuseks "kuidas Jumal seda teeb"! Saata just vajalikul hetkel vajalik abi, õiges kohas. See teebki Temast Kõikvõimsa, Ettenägeliku, Targa Varustaja ja Helde Abimehe. Rõõmus, et võin Teda tunda ja Tema ning paljude Ta lastega koostööd teha!

Kogu selle töö keskel, mis ansambli VMSIX siinolekule eelnes ja nende siinviibides, tabasin end küsimast, millist vilja see kannab? Olin valmis vastust kuulma igavikus, kuid sain selle juba siin. Siis, kui nägin iga kontserdi lõpul inimeste palgel algse mornima tooni asemel rõõmu, leidsin sealt lootust ja usaldust ning tajusin, et see muusika, mida need viis inimest kirikusse, muuseumisse või kultuurimajja tõid, oli teinud oma töö. Sel muusikal oli sõnum, mis oli häälteharmoonia abil jõudnud inimesteni. Minu endagi mittekristlasest sugulased-sõbrad tulid pärast kontserti rõõmsa südamega tänama ning rääkisid kuuldud muusikast teistelegi. Usun, et väikesed sillad said südameisse ehitatud, mida mööda on edaspidi loodetavasti veidi lihtsam edasi-tagasi kõndida ehk suhelda. Asjade üle arutleda. Õppida. Jagada. Ja ka edaspidiseid sõnumeid, häid sõnumeid, edastada.

Kuigi külmavõitu suvi ja vihmased ilmad panid namiiblastest lauljad paksemat vammust küsima ja soojemat salli ümber kaela mässima ning kruusideviisi kuuma teed jooma, olime rõõmsad, et keegi neist meie kliimas ei külmetunud. Viimase kontserdi järel said kõik ansambliliikmed kingiks setomustrililsed villased sokid, taimetee ja Võru metsade mee. Loodame, et need aitavad lauljaid vormis hoida nii Lõuna-Saksamaal, kus nad parasjagu kontserte annavad, Lätis, kuhu nad saabuvad peagi esinema vokaalansamblite kokkutulekule The Real Groupi (Rootsi) ja The Kings Singersi (UK) avaansamblina ning Ahvenamaal, kuhu VMSIX juuli teises pooles suundub. Teel sinna on VMSIX 17.juulil kell 19 oodatud esinema Tallinki laeva Baltic Queen pardal, Mariehamnis 18.juulil kell 12.15 merepäevade raames Merekvartalis toimuval vabaõhukontserdil ja 19.juulil kell 19 St Görani kirikus. Koju Namiibiasse naaseb ansambel alles 6.augustil pärast juuli viimast nädalat Soomes ning kontserte Lahti ja Turku linnades.

Jumal avas VMSIX liikmetele tee ka Eesti Televisiooni ekraanile. Nimelt oli ansambel 18. juuni varahommikul oodatud esinema Terevisiooni tänu sellele, et üks teine ansambel ei saanud just tol päeval tulla. Issand avas oma käega tee paika, mis edastas ansambli laulu Eestimaa kaugete soppideni ning kasvõi Võru kaupluses tekkinud vestluses mainis teine osapool, et jah, on näinud ja kuulnud seda ansamblit teleekraanil ja teab, kellega tegu. Säärast "tee-avamist" oli kogeda ka eelmisel aastal, mil Tallinna Adventkirikus Vanalinnapäevade raames esinema pidanud laulja ei saanud mingil põhjusel tulla ning VMSIX-ile avanes uks me kirikus esinemiseks. Terevisioonis aitas Jumal luua hea kontakti nii programmijuhtide kui tehnilise meeskonnaga. Neile jätsime kuulamiseks ja kohtumise mälestuseks VMSIX-i värske CD.

Kui Tauno Toompuu, Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja, pärast seal toimunud kontserti VMSIX liikmed kiriku noortemajas asuvasse Pereraadio stuudiosse intervjuule kutsus, rääkisid lauljad innuga sellest, kuis sedakorda on nad Eestit tõeliselt näinud! Nad on saanud taas lähemalt tutvuda siinse kultuuri ja pärandiga ning näinud ka Eestimaa kaunist loodust. Kui õpetaja Toompuu päris ansambli liikmeilt, mis on nende ja teiste Namiibia vokaalansamblite suurim vahe, kostsid nad, et neid eristab teistest see, et nad elavad hetkel tõeks oma unistust - reisida. Jumal on neile avanud tee väljapoole Aafrikat, millest paljud Namiibia vokaalansamblid täna pelgalt mõtteid mõlgutavad. Samuti tõdeti, et VMSIX on tuntud kui julgete sammude astuja, kui usus mineja, kelle järgmine samm ei ole alati ette teada, kuid julgetakse siiski grupina edasi minna, usus ja alati mitte nägemises. Väljaspoolt paistab nende teekond olevat sillutatud, kuid ansamblisiseselt teavad liikmed, milliseid riske neil tuleb kasvõi finantsiliselt võtta, et oma teel edasi minna. Kogu au ja kiituse tahavad ansambli liikmed anda Issandale!

Palungi siinkohal Sinul, hea lugeja, tuua ansambli tulevik Issanda kätele - et nad saaksid jätkuvalt seda head tööd jätkata, mille Jumal neile ülesandeks on andnud. Olen tänulik, et nad ka Eestimaal on saanud seda head jagada, paljudele õnnistuseks, ning Sinu eest, kes lõid võimaluste piires kaasa, et ansambli siinolek teostuks! Südamest tänu Sulle. Suurim ja ülim tänu Taevasele Isale, kes sellel projektil õnnestuda lubas! Palun siinkohal ka palve iga kontserdikülastaja pärast - et see muusikas külvatud seeme võiks idaneda ja usutaimeks võrsuda ning võiksime ükskord üheskoos kogeda muusikat, kus hääled alatiseks segunevad - suureks päästetute tänulauluks!