Pühapäeva, 22. juuni hommikul oli Tartu adventkiriku ees tavapärasemast rohkem sagimist, sest kogudus sõitis ühisele väljasõidule. Nagu eelinfos palutud, nii oli kõigil 35-l ekskursioonile sõitjal kaasa võetud oma toidukott ja hea tuju, lauluraamatud said kirikust kaasa haaratud.
Terve pikk päev veedeti vaheldumisi ratastel ja vaatamisväärsusi uudistades - tee viis sel korral Ida-Virumaale. Kõige põnevam oli paljude jaoks ekskursioon Kuremäe kloostris. Tegu ei olnud lihtsalt kloostri territooriumil ringi kõndimisega, vaid eelnevalt kokku lepitud ekskursiooniga koos ühega kloostri nunnadest, kes selgitas kloostri ajalugu ning nunnade elukorraldust ja vastas lahkelt uudishimulikele küsimustele. Hoolimata erinevustest eluviisis ja usulistes veendumustes, jättis tema pühendumus ja tõsidus Jumala teenimisel väga sügava mulje ka meie koguduse liikmetele.
Pärast kloostri külastust ja lõunasööki nautisime kodumaise looduse ilu, programmis oli Oru lossipargi külastus, samuti käidi Valaste juga ja Ontika pankrannikut uudistamas. Õhtuks jõudis reisiseltskond Jõhvi adventkiriku juurde, mida kõik tartlased ei olnudki veel jõudnud külastada. Kokku lepitud tunnikese asemel, mil ekskursandid pidid tühjas kirikumajas oma kodust toodud toitu sööma, ootas Jõhvis meid ees hoopis terve hulk koguduseliikmeid, kes lahkest südamest näljastele reisilistele pannkooke küpsetasid ja võileibu-teed pakkusid. Pärast ühist rõõmsat õhtusööki viis tee tagasi Tartusse ja nii saigi ühest kaunist päevast veelgi kaunim mälestus.
Väljasõidu organiseerija Mervi Kalmus ütles: "Kui koguduse tuumiku moodustavad keskealised tööinimesed ja tudengid, siis on selge, et väljaspool jumalateenistusi napib seda koos veedetud kvaliteetaega, mis ehitab kogudust üles ja aitab inimestel lähedasemaks saada. Nii ongi hea, kui teinekord saab eraldada terve päeva, et need, kes tavaliselt vaid kirikusaalis kohtuvad, saaksid üksteisega kusagil mujal aega veeta. Selles mõttes läks meie väljasõit igati korda, tore oli näha, kuidas vanad ja noored üksteise seltskonda nautisid ja üksteisest rõõmu tundsid. Sellisele väljasõidule on lihtne ka oma sõpru ja perekonnaliikmeid kutsuda. Nii oli selgi korral meiega kaasas vähemalt üks inimene, keda ma varem ise näinudki ei olnud. Ilma eest hoolitses Taevane Isa, nii et kõik läks kenasti. Teine kordki."
In English