Rein Käsk veetis märtsikuu Hispaania rehabilitatsioonikeskuses vaimulikuna

Emeriitpastor Rein Käsk veetis märtsikuu Hispaanias eestlaste rehabilitatsioonikeskuses. Kõik sai alguse sellest, et mõni aeg tagasi helistas Reinule kunagine tuttav ajast, mil Rein töötas vanglakaplanina. Nii sai Rein teada, et Hispaanias on üks eestlane Andrus on avanud rehabilitatsioonikeskuse sõltlastele ja et sinna oleks vaja abiks inimest, kes võtaks kanda vaimuliku töö. Nii esitatigi Reinule ettepanek sõita kolmeks kuus Hispnaaiasse keskuse vaimulikuks, Rein võttis kutse vastu veidi lühema aja peale – nii veetiski ta märtsikuu Hispaania mägedes 1200 meetri kõrgusel merepinnast.

Keskus on planeeritud valdavalt isemajandavana: kõik kliendid teevad ise põllu- või metsatööd, ka söögid valmistatakse ise. „Õuele on ehitatud leivaahi ja leibagi tehakse ise,“ kirjeldas Rein keskuse igapäevaelu. Siiski maksab siiani Andrus renti selle majapidamise eest ja kannab mitmeid kulusid.

Keskuse kliendid on pärit Eestist, nende seas on nii eestlasi kui venelasi. Idee rajada keskus Hispaaniasse tuli sellest, et sõltlased peavad oma harjumuspärasest keskkonnast välja pääsema ja neil ei tohiks olla võimalust sinna kergesti tagasi libiseda. Võttes ära tuttava keskkonna ja kaaslased, annab töö ka paremaid tulemusi. Eestis on sarnaseid rehabilitatsioonikeskusi küll mitmeid. „Eestis aga sageli loobutakse, eriti esimeste nädalate jooksul, inimene läheb programmist lihtsalt ära, kuna ei jaksa vastu pidada,“ ütles Rein. „Ka seal on ära mindud, aga mõne aja pärast on siiski bensiinijaamast helistatud, et talle järele tuldaks,“ lisas ta.

Tund aega enne hommikusööki ja tund pärast õhtusööki oli pühendatud piibliuurimisele. Hommikul loeti koos Uut ja õhtul Vana Testamenti, misjärel arutleti loetu üle. „Ma võtsin töötegemisest ka osa, muidu poleks mul nende meeste seas autoriteeti olnud,“ vastas Rein küsimusele, millega ta sisustas ülejäänud osa oma päevast. „Sain ka jalutamas käia mõne mehega ja niiviisi rääkida.“

„Kolmel korral saime käia ka adventkoguduse jumalateenistusel. Lähim kogudus on seal 50 kilomeetri kaugusel, aga seal ei osanud keegi inglise keelt. Siis läksime teise kogudusse, mis asub 70 kilomeetri kaugusel. Hiljem saime teada, et selles lähemas koguduses on üks ukrainlanna ja tema tõlkis meile hiljem vene keelde. Vene keelt oskasid meie seast kõik,“ jutustas Rein kontaktidest kogudusega. Pastor koos tõlgiga lubasid külastada seda majakest mägedes igal nädalal korra ja tehti tuttavaks ka ühe läheduses elava taimekasvatusspetsialistiga.

Rehabilitatsiooniprogramm Hispaanias ei tegutse ühegi denominatsiooni egiidi all, kuigi selle eestvedaja on kristlane. Samuti on ta ise sõltlaseks olemise tee läbi teinud ning oskab näha, missuguste probleemidega sealsed kliendid silmitsi seisavad. Praegu jookseb programmi esimene aasta. Küsimusele, kas Rein kavatseb veel keskusesse appi minna, vastas ta, et oktoobrisse on planeeritud järgmine minek. „Kahe kliendi jaoks sai programm läbi ja nendega on siingi kontakt olemas, kuigi põhiliselt tegeleb nendega Andrus ise, kes elab Tallinnas ja püüab üht ka tööga varustada. „Ma üritan vahepeal ka materiaalselt kosuda, sest ei taha Andrusele veelgi „kuluartikliks“ olla,“ lisas Rein tulevikuplaanide kohta.