Möödunud nädalavahetusega lõppes terve nädala kestnud noorte misjoniüritus Impact. Alates teisipäevast, 18. märtsist olid noored tervest Balti unioonist oodatud osalema Tallinna Impactil. Osalejaid oli ka Leedust ning Lätist.
Üks korraldajatest Evelin Nõmmik lausus, et tema silmis oli Impactil kaks eesmärki: väljapoole suunatud ettevõtmine, mille käigus sooviti saada inimestega kontakti, teadvustada, et on olemas selline kogudus nagu adventistide kogudus, ja olla nähtaval. Teiselt poolt oli eesmärk anda koguduse noortele võimalus minna välja ja tunnistada oma usu kohta. „Noored said õppida tundma iseennast ja teada, milles nad on tugevad ja milles nõrgad. Oli võimalus mugavustsoonist välja tulla,“ sõnas Evelin.
Impacti tööpäevad teisipäevast reedeni olid üles ehitatud ühesugusele päevakavale: pärast hommikusööki oli aeg laulmiseks ja palvetamiseks. „Enamjaolt palvetati rühmades kahe-kolmekaupa. Evelin: „Oli hea näha, kuidas noored omavahel palvetasid. Palvetasime inimeste pärast, kellega olime kohtunud. Oluline on julgustada noori sügavalt palvetama. See ühendas neid noori omavahel.“
Pärast hommikupühendumist kuulati vaimulikku sõnumit, mida käisid jagamas erinevad pastorid: Viktor Nõmmik, Marge Randlepp, Ivo Käsk ja Andres Ploompuu, kes vastavalt Balti uniooni ja eesti liidu noortejuhina olid ka Impacti korraldajad.
Iga päev enne välja minemist oli ka pooleteise- kuni kahetunnine treening või harjutamine. Teisipäeval rääkis Andres Ploompuu, kuidas inimestega kontakti saada ja kuidas enda jaoks vestluse alustamine läbi mõelda. Seda harjutati üksteise peal. „Meil on vaja selgeks mõelda, mis on see, mida me saaksime öelda ja kuidas ennast väljendada,“ ütles Evelin, rõhutades, et me ei jääks kontakte luues lootma juhuslikele hetkedele, vaid oleksime juba enne suhtlemise enda jaoks läbi mõelnud.
Kolmapäeval rääkis Evelin hirmudest. „On olemas spetsiifilised hirmud, mis on seotud haiget saamisega, teised on sotsiaalsed hirmud – avalik esinemine, võõrastega suhtlemine, naeruvääristatud ja alandatud saamise, eemaletõugatuse hirm, ebaõnnestumise, hirm,“ selgitas Evelin. „Rõhutasin noortele, et Jumal on loonud meid nende emotsioonidega ja see on okei, kui me kardame ja meil on hirm, kui me välja läheme. See on osa inimeseks olemisest. Kristlastena me mõnikord arvame, et kui me usume Jumalasse, siis me peaksime varjama, et meil on hirm, sest me peaksime olema julged. Kui meil ei ole julgust, siis järelikult on meil suhe jumalaga korrast ära. Tahtsin rõhutada et see ei ole nii,“ lisas ta.
Neljapäeval ja reedel jagas Ivo teadmisi ja praktilisi võtteid selle kohta, kuidas oma usust sõpradele tunnistada.
Iga päev veedeti neli tundi Tallinna tänavatel, esimesel päeval Tallinna adventkiriku ees, teistel päevadel Tammsaare pargis, kuhu oli püsti pandud Impacti telk ja jala puhkamiseks diivan. Jagati ajakirju Pääsetee ja Üheskoos, kutseid vaatama LIFEconnect Streami ning muid materjale lugemiseks. Diivanil said möödaminejad arutleda elu püsiväärtuste üle, koos palvetada, palvesoovi paberile kirjutada või esitada oma küsimusi.
Laupäeval vaadati tagasi möödunud nädalale, tunti tehtust rõõmu, nauditi Läti meesansambli kontserti ning võeti mõõtu piibliviktoriinis, mille teema oli sel aastal Johannese evangeelium ja kirjad.
In English