Tere tulemast!

Avaldatud 13.9.2013, autor Eduard Vari, allikas Meie Aeg

Ajakirja Tõe Sõnumid 1929. aasta esimese numbri (Tõe Sõnumid oli Meie Aja eelkäija) esikaanel on portreepilt, millel kaks hallipäist särasilmset nägu on surunud end tihedalt teineteise vastu. Pildi all on tekst: “Jorschires Inglismaal elav abielupaar, kes kogu eneste 75-aastase abielu kestel ei ole ühtki halba sõna üksteisele ütelnud. Eeskujuks kõigile nii pika ea kui ka meelsuse suhtes, kuid ühtlasi parimaks tõenduseks kristliku abielu õnnelikkuse kohta.” Samas järgneb Ellen White’i poolt kirja pandud artikkel abielust.

Keegi, kes seda teksti luges, arvas, et nad olid halvad sõnad ära unustanud. 

Arvan, et seda abielupaari ei toodud asjata inimeste silme ette. Eks neist teati ka ikka rohkem. 

Kui inimesed on täielikult Jumala poole pöördunud, siis saab võimalikuks ja kujuneb elustiiliks, et head sõnad peletavad eemale negatiivsed tunded ja nii ununevadki sõnavarast halvad sõnad. See aga on igavese elu küsimus.

Kui vaatlen pildilt vastu vaatavat kahte rõõmust pakatavat nägu, näen näost, et nendegi elus pole tundmatuks jäänud elu pahupool ja aja küntud vaod. Nende pika elu jooksul pole neile jäänud tundmatuks surm ja kõik, mis sellega seoses. Kuid kui inimesed on ühenduses pideva energia allikaga, kust hoovab alaline rõõm ja rahu, siis ei valluta neid negatiivsus.

See ei ole uus avastus. Sellisena on Jumal inimese elu loonud ja Jeesuse kaudu on see võimalik kõigile. Eemaldage pahad ja ebameeldivad sõnad, ükskõik mis vormis, oma leksikonist. Oma kaaslasele ei ole vaja öelda halvasti. Aga kui sõnades puudub soojus? Enne on alati mõtted, ja neist tulevad sõnad, millel on mõju. Saalomon ütleb: “Õigel ajal räägitud sõnad on otsekui kuldõunad hõbevaagnal.” (Õp 25:11) Need toovad õnne ja tänutunde ka leinas. Need trööstivad inimest, kuid suunavad teda ka tõelisusele, mis inimest ees ootab. Selleks tõelisuseks on Jeesuse sõnad: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.” Need sõnad ütles Jeesus Martale, kui tema vend oli surnud. Veel ütles Ta: “Sinu vend tõuseb üles.” Jeesus tõi inimese leinast välja igavese elu juurde. Tol korral sellele perele hõikas Ta “valju häälega: Laatsarus, tule välja!” Jeesuse kaudu kehtivad need sõnad tänapäeval kõigile inimestele. Sündmus, mis tol korral toimus Palestiina külakeses Betaanias, võib olla iga inimese osa, kes pöördub Jumala juurde ja võtab vastu Jumala pakkumise. Läbi ajaloo on nende sõnade pärijaid siiski rohkem kui need kaks õnnelikku kristlikku vanakest selle loo algusest.

Diplomaatias kasutatakse keelt sageli oma mõtete varjamiseks ja oma kurjade plaanide teostamise jaoks aja võitmiseks. Selleks kasutatakse palju ilusaid sõnu, mis peavad looma usaldusliku meeleolu. Samal ajal koostatakse sõjaplaani ja täiendatakse relvastust. Niisugune lugu toimub ka perekondlikul tasandil. Sõnu kasutatakse mõtete varjamiseks ning kristlastegi hulgas lagunevad perekonnad. Sellepärast on kristlasi hoiatatud, et kergemeelselt ei pea ka ilusaid sõnu uskuma, kui need ei ole kooskõlas Jumala Sõnaga. Madu ei öelnud Eevale käskides, et proovi ja söö. Tema sõnad olid hoopis kavalamad ja nendega hakkas ta kujundama Eeva mõtet. Need sõnad kõlasid heana; need lubasid midagi, mida veel olemas on, aga millest inimene on jäetud ilma: “Te saate Jumala sarnaseks.” 

Inimesed ei ela üksteise kõrval vaikides. Nende elu kujuneb mõtetest sõnadeks ja sõnadele järgnevad teod, mis loovad meie elust pildid.

Kui olin laps ja kuulsin, kui vanemad omavahel midagi külaelust ja inimestest rääkisid, siis jäi meelde mõte, et külainimestega suheldes ei tohi midagi halba rääkida. Mäletan niisugust piibellikku vanasõna: “Hea sõna võidab võõra väe.” Mäletan sedagi, kuidas kahe talu koerad üksteisele lähenesid, turris ja lõrisedes. Üks koer andis teisele ilmselt mingit moodi märku ja kohe hakkasid nende sabad rõõmsalt lehvima ning läks hoopis mänguks lahti. Seekord ei hakanud nad oma tegevusruumi jagama ega oma õigusi selgitama.

Inimesesse on istutatud palju seltskondlikkust, mis avaldub igas vanuseastmes erinevalt. See otsib väljundit ja annab positiivse eluhoiaku. Eluraskusi on nii kergem kanda. Negatiivsed mõtted ja rusutud olek tekitavad seltskondliku isolatsiooni. See meeldib Saatanale väga. Selliseid inimesi ei ole ka võimalik aidata. Alati on olnud inimesi, kes on otsinud kristlikku meelsust ühiskonnast eraldununa. Jeesus ei õpeta nii. Apostel Paulus ei õpeta nii. Ta ütleb: “Olge ikka rõõmsad. Kandkem üksteise koormat.”

Inimestes on peidus palju loomingulist jõudu, mis viiakse hauda ilma, et seda oleks jagatud, sest pole võimalust olnud. Teretulnud on igasugused kokkutulekud, kus tullakse kokku meenutama oma noorpõlveaegu ja sõpru. Inimesed elasid ja töötasid nooruses kõrvu aastakümneid. Kunagised kaastöölised tulevad hiljem kokku ja üllatuvad, kui näevad, kuidas ajavaod on kaaslasi kündnud. Meil usuinimestena on muljeid jagada rohkem. Meie jaoks on vaimsed väärtused hinnalisemad.

Eesti adventseeniore ootab ees suur kokkutulek 23., 24. ja 25. juulil Põltsamaa lähedal Juss Maureri talus, kus meid ootavad kokkutulekuks sobivad erilised hooned. See koht Eestis on üks neist, mis on avatud ühiskonnale. Varemgi on meie laager seal toimunud ja paljud mäletavad neid veemõnusid, mida sealsel väikesel tehisjärvel nauditud sai, näiteks olgu vesijalgrattaga sõitmine. Mitmekesine ja vaimukas tegevus lastele.

Selline laager toimub seitsmendat korda. See ei ole mõeldud ainult eakatele inimestele, sest ühiskond koosneb erinevas vanuses inimestest. Kõik leiavad endale väljendusvõimalusi sõnas, muusikas ja luules. See loob vaimse ühtekuuluvustunde, mis on kristliku ühiskonna tunnus ja eesmärk. Vaimsed ja vaimulikud väärtused leiavad hindamist ühises seltskondlikus miljöös. 

Iga aastaga on selle laagri koosseis noorenenud! Sellises koostegevuses tahab Jumal inimühiskonda näha! Tere tulemast lastele!

Paljudele võib paista, et neil puudub võimalus laagrisse tulekuks. Paljude tervis on halvenenud. Paljudel juhtudel aga ka võimalused avanevad, kui asi on tõsises palves Taevaisa ette pandud. Takistuste veeretaja on tegevuses siingi, kuid saab löödud nagu kogu meie elus, ainult Jumala abiga.

Neile, kes sõidavad bussiga Põltsamaale, organiseeritakse edasisõidu võimalus.

Soovime näha palju rõõmsaid inimesi üksteist tervitamas. Rõõmsad nagu need kaks vanakest, kes Inglismaal ennast üksteise vastu surusid. Meid on rõõmustamas rohkem. 

Jaga Facebookis
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat