See, et ilmateade jälle vihma lubab, ei ole vist kellelegi üllatus. Õnneks ei sõltu ilm sellest, mida ütleb ilmateade, vaid Jumala sõnast. Seega võime me kindlad olla, et vihma kallab just siis, kui Jumal seda tahab.
Augustikuu 3. nädal tõi Türi kogudusele selle kohta kinnituse koguni kahel päeval. Kolmapäeval pidid töömehed lõpetama katusetööd ning asjad kokku pakkima. Ilmateade lubas selleks päevaks kõike muud kui päikest. Hommikul oli taevas pilvisem kui tavaliselt, kuid vihma ei tulnud. Hoopis päike hakkas pilvede vahelt välja piiluma. Sadas ka vihma – sadu algas siis, kui mehed läksid lõunale, ning lõppes, kui lõuna läbi sai. Tööpäeva lõppedes sai kirikuaed jällegi kastetud.
Ilusat ilma ei lubatud ka laupäevaks. Hingamispäeva õhtupoole oli plaanitud väljasõit loodusesse, seda siiski vaid ilusa ilma korral. Usus, et Jumal võib seegi kord teha ilmateatele risti vastupidi, istusime autodesse ning võtsime suuna Kabelimäe lõkkekoha poole. Lõkkekoht asub Balti jääpaisjärve omaaegsetel luidetel. Koht on nime saanud Põhjasõja ajal sinna maetud Rootsi kindrali järgi. Enne sihtkohta jõudmist tegime väikese peatuse Metsavenna lõkkekohas. Kõik soovijad said sisse vaadata metsavenna punkrisse – väike ja pime koobas maa sees. Kabelimägi asub väga looduskaunis kohas, ümberringi on männimets. Pastor andis igaühele ülesandeks leida 3 nähtavat ning 3 nähtamatut sügisemärki. Tänu Taevaisale ei saanud keegi nimetada nähtavaks sügisemärgiks vihma, sest ilm oli tol hingamispäeva õhtul väljasõiduks ideaalne.
Ilmateadet tasub alati jälgida ning sellega arvestada. Alati tasub palvetada – nii vihma kui päikese eest, sest ilma ei tee mitte ilmajaam, vaid Jumal.