Poistelaager 2013

7.–11. augustil toimus Rõuges Aedla talus poistelaager, seekord kuues. Laagri moto oli „Tegijad näitavad teed”. Laagris osales 18 poissi vanuses 5–15 ja 9 isa, mis on 50% rohkem rahvast kui möödunud korral. 

Ilmad olid valdavalt ilusad ja kuna laager toimus enamjaolt lageda taeva all, siis oli kuivadest ja päikselistest päevadest palju rõõmu. Äikesetorm sai meid kätte alles viimasel ööl, kui nii mõnelgi jäi uppuva telgi tõttu uneaeg üsna lühikeseks. Aga läheme algusesse tagasi. 

Laagri esimene päev kulus  kohalejõudmiseks ja laagri püstitamiseks, kuna enamus rahvast oli Põhja-Eestist ja Rõugesse jõudmine võttis oma aja. Neljapäeva teema oli „Ma kuulun teiste hulka“. Õppisime mängude, arutelude ja piiblilugude varal, kui oluline on meeskond ja miks on hea kuuluda Jeesuse tiimi. Pealelõunal käisime Otepää seikluspargis ja õhtul küpsetasime lõkkel tokileibasid. Kui kell 23.00 hakkas öörahu kätte jõudma, tegime veel ühe öömängu, et uni magusam tuleks.

Reedene teema oli „Ma olen oluline“. Õppisime, jälle läbi mängude, arutelude ja piiblilugude, et ka kõige pisemast ja tähtsusetumast võib teinekord väga palju sõltuda. Saime teada, et Jumala jaoks on kõik inimesed olulised. Pealelõunal täitsime peremehe lapsepõlveunistuse ja ehitasime taluõue tamme otsa seikluspargi. Peale suurt rassimist ja puu otsas turnimist tuubitasime Tamula järvel. Õhtul tegime sauna, küpsetasime lõkkel viinereid ja tokileibasid ning lõpetasime päeva öömänguga.

Laupäeva teemaks oli „Ma olen julge“. Arutlesime selle üle, mis vahe on julgusel ja hulljulgusel, ning õppisime, et Jumalaga koos saame oma hirmudest jagu. Laupäevasel väljasõidul käisime ratsutamas. Peale õhtusööki tuli külla Võru adventkoguduse pastor Andres Ploompuu, kes rääkis sellest, et Jumal pakub meile uut võimalust, ja seda isegi siis, kui asjad on ikka päris untsu läinud. Õhtul oli jälle saun, seekord küll kavaväliselt, lõke, tokileivad ja peaaegu jõudsime alustada öömänguga, kui esimene vihmahoog meid tabas ja sauna tagasi ajas.

Ööl vastu pühapäeva saime korralikult äikest, vihma ja tuult. Üheteistkümnest telgist kuus olid ühekordsed, millest ükski ei suutnud vihmale vastu panna. Õnneks oli hommikul saun veel soe, nii et oli, kus asju kuivatada ja sooja saada.

Mainimata ei saa jätta asjaolu, et seekord oli laagri toit tänu Heitile ja Juhanile täiesti uuel tasemel. Väliköögis valmisid maitsvad supid ja pajaroad, mis vaheldusid wokiroogadega; ja pühapäeval, kui enamus rahvast üritas veel vihma käest päästa, mida päästa andis, küpsetasid Heiti ja Juhan meile vihma trotsides pannkooke.

Eriline tänu ka Taavile, Ingemarile ja Väinole, kes jagasid lastele vaimulikku tarkust. Samuti suur tänu kõigile isadele, kes laagrist osa võtsid. Ilma isadeta ei oleks poistelaagrit olemas. Poisse on vaja laagris transportida, juhendada noa ja kirve käsitsemisel, kalapüügil, pallimängus jne.

Ja tänu kõigile, kes aitasid materiaalselt vähekindlustatud perede lastel laagrisse jõuda. Iga aastaga on laagris suurenenud nende laste hulk, kelle vanemad ei jõua laagrimaksu maksta. Seekord oli selliseid lapsi laagris seitse ja vähemalt neli jäi sponsori puudusel tulemata. Kui sa ei saa ise laagrisse tulla, aga tahad toetada, siis anna endast julgesti enne järgmise aasta augustit märku ja me viime sind abivajajatega kokku või vajadusel vahendame.