Üks huvitavamaid hiljutisi empiirilisi leide perekonna rolli kohta lapse terve arengu edendamises on seotud perekondlike söögiaegadega. USA riiklik narkomaania- ja narkootikumide kuritarvitamise keskus (CASA) Columbia ülikoolis on juba üle kümne aasta uurinud seost perekondlike õhtusöökide ja teismeliste käitumise vahel. Need noored, kes õhtustavad oma vanematega vähem kui kolmel korral nädalas, satuvad kaks kuni neli korda tõenäolisemalt sõltuvusse alkoholist, tubakast, marihuaanast ja teistest narkootikumidest, võrreldes nende noortega, kellel on nädalas viis kuni seitse ühist õhtusööki. Teine uurimus on leidnud, et perekondlikud söögiajad vähendavad noorte kuritegevust ja juhuslikke seksuaalvahekordi. Lisaks on uurijad Andrewsi ülikoolis leidnud riiklikke andmeid analüüsides, et perekondlike õhtusöökide sagedus aitab ära hoida noorte sattumist kuriteo- ja vägivallaohvriks. Seda tüüpi tõdemused ilmnevad ka adventistide hulgas. Andrewsi ülikooli hiljutises uuringus leidsid teadlased, et perekondlikud õhtusöögid on seotud madalama narkootikumide tarvitamise riski ja väiksema seksuaalse aktiivsusega.
Mis teeb perekondliku õhtusöögi nii tähtsaks? Uurijad on sedastanud, et sel on palju mõjutegureid, mis soodustavad vanemate positiivset mõju lastele. Ühised õhtusöögid toimuvad sageli rahulikus õhkkonnas, mis aitab kaasa vabale vestlusele – päevamuljete vahetamisest kuni delikaatsete vaidlusküsimusteni, mis puudutavad moraalsete valikute tuuma, üksteise elu oluliste külgede jagamisest kuni pereliikmetevahelise emotsionaalse sideme tugevnemiseni.
Selline koosistumine võib olla edukam kui ametlik istu-ja-kuula-mind-loeng. Noored, kes söövad koos vanematega, veedavad nendega rohkem kvaliteetaega ning see annab kõigile võimaluse õppida üksteist tundma, jagada väärtusi ja huve. Pere ühise söögikorra ajal saavad vanemad teada, millest nende lapsed on huvitatud.
Noored saavad aru, et vanemad armastavad neid ja on nende elust huvitatud. Perekondlike söögiaegade käigus saavad lapsed aru, missugune on nende vanemate sisemaailm ja kuidas nad suhtuvad muutustesse. Paljudes kultuurides on ühine söömine väga sümboolne – see sümboliseerib sõprust ja kaitset.
Patt on tunginud täiuslikku keskkonda ja me peaksime selle õnnetuse tõsidust tajuma. Isegi kõige parem kujuteldav perekond ei ole immuunne langenud maailma mõjude suhtes. Aga aastakümned sotsiaalteaduslikke uuringuid on näidanud, et hästitoimiv perekond aitab lastel, teismelistel ja noortel teha paremaid käitumuslikke otsuseid. Need tegurid, mis on seotud parimate käitumuslike otsuste tegemisega, on seotud ka riskikäitumise vähendamisega. Noored eksperimenteerivad narkootikumidega või ebakohase seksuaalkäitumisega. Samas, suurem osa noori ei liigu kunagi katsetamiselt harjumusliku käitumise juurde, kus asub tõeline oht. Vanema-lapse side, mis ilmneb perekondlikes söömaaegades, on üks tähtsamaid tegureid riskikäitumise vähendamisel.
Trans-Euroopa divisjoni lastetöö ajakirjast tõlkinud Ly Kaasik