2. juulil tähistas Türi linn oma 87. sünnipäeva. Raudtee ja paberivabriku äärde rajatud linnake on oma kunagistest mõõtmetest tublisti välja kasvanud. Vähem kui kümne aasta eest liideti Türi linnaga ka ümberkaudsed väikevallad, seega räägitakse nüüd peamiselt Türi vallast, ent Türi linnake tähistas juba kolmandat aastat oma sünnipäeva aedlinnakohvikute päevaga, mil inimesed ja asutused avavad oma (kodu)aiad, et pakkuda head-paremat ja meelelahutustki. Esimest korda võttis kohvikupäevast osa ka Türi adventkogudus. Kokku oli sel aastal avatud 19 kohvikut.
Meie kohviku nimeks sai Raamatukohvik, kuna lisaks söögipoolisele oli eesmärk pakkuda vaimulikku kirjandust. Väljas oli raamatulett müügikraamiga, aga iga külastaja sai lahkudes või saabudes kaasa ka kingiraamatu. Ümmargustele kohvikulaudadele olid pandud kaasavõtmiseks mõeldud voldikud, millel tutvustasime lühidalt oma raamatuvalikut. Raamatukohviku külalised viisid endaga kaasa üle 70 raamatu, kõige rohkem otsustati „Ajastute igatsuse“ kasuks – 20 raamatut, 18 inimest otsustas raamatu „Kas Piiblit saab ikka veel uskuda“ kasuks ja 15-le meeldis „Suure lootuse“ pealkiri või kaanekujundus.
Söögipoolise valmistasid Türi koguduse usinad naised ja mehed. Raha kogusime oma kogudusemaja katuseremondi tarvis, mis sel suvel ette võetakse. Katusefondi lisandus üle 73 euro. Kui lugejate seaski on neid, kes sooviksid Türi adventkoguduse katusetöödesse rahaliselt panustada, siis oleme väga tänulikud.
Raamatukohviku ettevõtmise võib lugeda igati kordaläinuks. Ilm oli suviselt soe ja külalised väga rõõmsameelsed. Mis peamine – külalisi jagus rohkelt kõigiks neljaks tunniks, mil avatud olime. Nüüd on põhjust vähemalt kaks korda aastas Türile külla tulla – maikuus lillelaadale ja 2. juulil aedlinnakohvikute päevale.
In English