Perekondlikud söögiajad

„Minu teismeline ei ole enam meie perekonda kaasatud. Mida teha?” „Kuidas ma saan kaitsta oma lapsi riskikäitumise eest, mis on kõikjal nende ümber?” „Minu poeg ei kuula mind üldse. Ta kasutab kogu aeg mingeid tehnikavidinaid ja lülitab mind välja.” Vanemad, vanavanemad ja murelikud täiskasvanud on selliste muredega silmitsi igapäevaselt.

Ei ole olemas ühtset lahendust kõige jaoks, kuid lastega töötamiseks on olemas tõestatud vahend, mis on lihtne, odav ja kättesaadav. Te saate suhelda oma lastega, aidata neil elada tervislikumalt, parandada nende õpitulemusi, vähendada nende riskikäitumist – kõike seda, kasutades lihtsat nippi: sööge koos perekonnaga!

Söögiaeg ei ole pelk söögi valmistamine ja manustamine, see on aeg suhtlemiseks ja rääkimiseks. Arutelud erinevatel teemadel võivad viia mõttevahetuseni, millel on potentsiaali areneda kvaliteetseteks peresuheteks. Et söögiajad oleksid kvaliteetsed, peab kõik segajad kõrvaldama. Pange televiisor kinni, lülitage mobiiltelefon välja ja keskenduge ainult oma lastele ja laiendatud perele. Alljärgnevalt mõned head põhjused, miks otsustada perekondlike söögiaegade kasuks.

Perekondlikud söögiajad on hea strateegia liigsöömise vastu

Ühes uurimuses toodi esile, et noored, kes vaatavad söömise ajal telekat, söövad vähem juurvilju, kaltsiumirikkaid toite ja teraviljatooteid, nad joovad ka rohkem karastusjooke kui need lapsed, kes ei vaata söögi ajal telekat. Uurijad tegid järelduse, et lapsepõlve perekondlikud söögiajad mõjutavad positiivselt noore täiskasvanu toiduvalikut ja toitumisharjumusi.

„Perekondlikul söögiajal on potentsiaali mõjutada kestvalt laste toitumisharjumusi, ennetades ühtlasi liigsöömise teket. Muutused meie ühiskonnas mõjutavad negatiivselt perekondlikke söögiaegu ja andmed näitavad, et ühiste söögiaegade arv väheneb.” Üks selline muutus, mis mõjutab lapsepõlve liigsöömist, on kiirtoidu kättesaadavus. See, kes vastutab toidu ostmise eest, peab vältima valmistoitude pakkumist ühistel söögiaegadel. Uurimused näitavad, et kiirtoidu raames pakutakse krõpse ja karastusjooke, mõlemat seostatakse laste ülesöömisega. Arenenud maailma peredes on ülesöömine tõsine probleem, seega me peame tegema kõik endast oleneva, et vältida toite, mis tõstavad ülemäära kaalu.

Erinevate koolide õpilaste seas läbi viidud uurimus näitas, et peredes, kus ei sööda kunagi koos, on suurema tõenäosusega ülekaalulised lapsed, nad söövad vähem puuvilju ja ebakorrapäraselt hommikusööki ning nad kannatavad rohkem depressiooni all.

On väga palju teaduslikke andmeid selle kohta, et perekondlikud söögiajad on seotud tervisliku toitumise ja seega ka vähema liigsöömisega. Mõtle sellele: ülesöömine on tõsine probleem ja perekondlik söögiaeg on lihtne strateegia, millel võib olla väga efektiivne mõju selle ennetamisele.

Emotsionaalse tervise ja akadeemiliste tulemuste suhe

Kuna paljude perede ajagraafikud on erinevate tegevustega täis pikitud, peaksime tegema endast oleneva, et meie lapsed naudiksid akadeemilist edu. Kas koossöömine saab ka siin abiks olla?

Programm nimega Project EAT avastas seose perekondlike söögiaegade sageduse ja alaealiste tüdrukute ning poiste psühholoogilise heaolu vahel. Selle uurimuse andmete analüüs näitas, et perekondlike söögiaegade sagedus on seotud kõrgemate akadeemiliste tulemustega. Üks teine uurimus jõudis samasugusele järeldusele; selles osalenud teismelistel, kes ütlesid, et nad söövad koos perega, olid koolis tõenäolisemalt kõrgemad hinded ja nad läksid ka edasi õppima.

Barbara Mayfield Purdue ülikoolist on nõus, et perekondlikud söögiajad parandavad õpitulemusi. Ta ütles, et „ enam kui 2000 abituriendi akadeemilisi saavutusi võrreldi pere iseloomustajatega. Perekondlikud söögiajad olid heade akadeemiliste tulemuste puhul suuremaks mõjutajaks kui see, kas õpilased elasid ühe või mõlema vanemaga.”

Kahtlemata soovivad kõik, et nende lapsed oleksid edukad. On tõestatud, et miski nii lihtne nagu ühine söögiaeg, parandab õpitulemusi ja hindeid, ka siis, kui perekondlik olukord pole lahutuse või lahuselamise tõttu ideaalne.

Perekondlikud söögiajad ja teismeliste riskikäitumine

Riskikäitumise teema on ülemaailmne. Kõigis kultuurides ja ühiskondades on lapsed silmitsi käitumuslike ja emotsionaalsete riskidega, millel võivad olla potentsiaalselt tõsised tervist mõjutavad tagajärjed. Vanemad on üksmeelselt meelestatud: nad kõik soovivad oma lapsi neist ohtudest eemal hoida. Perekondlikud söögiajad võivad ka siin abiks olla.

Enam kui 50% teismelistest, kes ei söö koos oma perega, on 15- või 16-aastaseks saamisel seksinud. See protsent väheneb 32%ni nende puhul, kes söövad koos oma vanematega. Teismelised, kes söövad koos oma perega, mõlgutavad väiksema tõenäosusega enesetapumõtteid või katsetavad enesetapuga ja on ka väiksem tõenäosus, et nad visatakse koolist välja. Teismeliste enesetapu probleem on eriti teravalt üleval Austraalias ja Uus-Meremaal.

Uurimused näitavad, et perekondlikud söögiajad vähendavad narkootiliste ainete tarvitamise tõenäosust. Üks uurimus tõi esile, et sellele lisandus väiksem tõenäosus varastada ja kampadega liituda. Veel üks uurimus järeldas, et perekondlikud söögiajad on seotud alkoholi ja tubaka vähema tarvitamisega. Need uurimused peaksid vanemaid julgustama, kuna need näitavad, et on olemas vahendeid, millega me saame oma lapsi kaitsta.

Me kõik võidame sellest, kui me õpime, kuidas oma lastega suhelda, eriti söögiajal. „Selleaastane CASA-uurimus (Columbia ülikoolist) näitab, et perekondliku söögiaja maagia ei tulene toidust, mis on lauale pandud, see tuleneb vestlusest laua ümber. Perekondlikud söögiajad on seotud suhtlemisega, mis omakorda tingib parema sotsiaalse käitumise ja igasuguse riskikäitumise madalamad numbrid.”

Usk laua ääres

Lapsed hakkavad varakult kujundama oma arvamust Jumalast – nad teevad seda lähtudes oma suhetest vanemate ja teiste oluliste täiskasvanutega nende elus. Nad jälgivad ja neid mõjutab see, kuidas need olulised täiskasvanud oma suhet Jumalaga välja elavad. Marjorie Thompson ütleb, et „viis, kuidas me üksteisesse suhtume, on perekondliku elu kõige olulisem vaimulik õppetund”. Search Institute´i uurimus kinnitab, et mitte see, mis toimub kirikus, ei avalda lastele kõige suuremat usulist mõju, vaid see, mis toimub kodus.

Koos söömine annab aega suhelda, arutleda ja rääkida usust. 5Ms 6 on öeldud, et kui me tahame oma usku jagada, peame eesmärgipärasemalt looma oma kodus vastavat õhkkonda ja oma usust rääkima. Lihtne kodune laua ümber istumine ja koos söömine muutub oluliseks võimaluseks, kus me saame arendada ja praktiseerida oma uskumusi ja väärtusi.

Söö oma lastega!

Parem tervis, paremad hinded, tõenäolise riskikäitumise vähendamine, usu kasvatamine – on ilmne, et kui me lihtsalt sööme koos oma lastega, muudame nende elu. Alljärgnevalt mõned praktilised soovitused, kuidas muuta oma perekonna söögiaeg oluliseks ja efektiivseks:

Võta eesmärgiks koos süüa vähemalt 5-6 korda nädalas.

• Muuda söögiaeg eriliseks. Söögiaeg on imeline võimalus näidata oma lastele, kui olulised nad on. Proovi neid ideid: lülita välja segav tehnika (mobiiltelefon, lauatelefon), vii laualt ära arvuti, lülita välja TV, pange ära MP3-mängijad jne.

• Olge vestluses positiivsed, meeldivad ja ärge mõistke kohut.

• Arutlege lapse päeva üle ja jagage enda kogemusi.

• Küsige usu- ja uskumuste teemalisi küsimusi. Julgustage igaüht kaasa rääkima.

Rae Lee Cooper on meditsiiniõde. Temal ja ta abikaasal Lowellil on kaks täiskasvanud last ja kolm lapselast.

Ajakirjast The Journal tõlkinud Averonika Beekmann