25.-28. august toimus Poiste laager 2010, eesmärgiga pakkuda poistele ja nende isadele-vanaisadele veel enne uue kooliaasta algust sisukat ajaveetmise võimalust.
Laagri tegevuste planeerimisel on püütud hoolitseda selle eest, et igale maitsele oleks midagi. Sportlikumad poisid said mõõtu võtta võistlustes, nupukamad vastata viktoriini küsimustele, alati on olnud võimalus ka kala püüda ja lõkkel söögitegemises osaleda. Meisterdamishuvilised on saanud laagrimööblit ja vibu meisterdada. Sel aastal proovisime uue asjana ka lõkkes leiba küpsetada, st iga poiss segas ise taigna ja küpsetas omale kakukese. Erinevate tegevuste vahele jäi ka piisavalt vaba aega, et palli mängida, ujuda või paadiga sõita.
Poistelt saadud tagasisidest selgus, et kui laagris üldse midagi head oli, siis oli see koht. Aedla talu, kus me olime juba teist korda järjest, sai kõigilt ainult kiitvaid hinnanguid. Mitmed poisid tulid isegi murelikult küsima, kas järgmisel aastal toimub laager ikka samas kohas. Tegevuste osas sooviti tulevikus rohkem paralleelseid tegevusi, et oleks võimalik valida ja tegutseda väiksemates rühmades. Aktiivset huvi tunti sepistamise ja puutöö vastu. Palju ei puudunud, et kohalik ahjuroop oleks lõkkes mõõgaks taotud. Samuti oli mõtteid selles suunas, et lisaks sportlikele ja käsitööga seotud tegevustele võiks midagi kaunite kunstidega seonduvat olla. Kiire küsitlus näitas, et poiste hulgas oli päris palju neid, kes õppivad muusikakoolis mõnd pilli. Sellest sündis mõte panna järgmisel korral ansambel kokku, kuid kohe tekkis ka paar takistust. Kuidas pillid metsa tuua ja kes poisse juhendaks. Seega, ootame isade initsiatiivgruppi uusi liikmeid, kes oskaksid poisse nt muusika või miks mitte maalimise osas juhendada. Küll me siis kuidagi sellele pillide metsa toomise probleemile ka lahenduse leiame.
Korraks veel tagasi sellel aastal toimunu juurde. Laager toimus kolmandat korda ja iga korraga on meid ikka paari-kolme inimese võrra rohkem olnud. Seekord oli meid laagris kokku 16, kellest kümme olid alla 14-aastased. Ilmad olid ilusad, kuid üsna vihmased, kuid pea kõik planeeritu sai siiski ära tehtud, nii et vihm väga ei seganud. Eriti muretsesime hingamispäeva pärast, et kas peab ilma nii palju, et saame ühe väikese retke looduses teha. Pidas. Terve retke kestel oli väga mõnus päikeseline ilm, kuid täpselt siis, kui jõudsime lõkkeplatsile, kus pidime jutlust kuulama, hakkas tibutama. Selleks ajaks, kui jutlus algas, olime kogunenud varikatuse alla ja vihm oli korraliku hoo sisse saanud. Esimese hooga tundus asi natuke ebaõiglane, et kas siis tõesti ilma vihmata ei saaks, aga õige pea taipasime, et vihm hoidis poiste tähelepanu väga hästi jutlusel ja kellelgi ei tekkinud kiusatust kuhugi uitama minna. Ja kui jutlus lõppes ja poistele olid kooliaasta alguse puhuks õnnistussõnad peale loetud, lõppes ka vihm, nii et saime rahulikult tagasi autodeni jalutada.
Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki isasid-vanaisasid, kes võtsid vaevaks oma poegadega kaasa tulla. Vähemalt kõrvalt vaadates tundus, et poisid hindasid seda väga kõrgelt. Nimeliselt tahan tänada kõigi poiste nimel Jaanust külalislahkuse ja vaeva eest, mis selle kena koha loomiseks ja korrashoidmiseks kulub, ning Veljot laagri vaimuliku osa eest.
In English