Peakoosolek 2010: Rajaleidjate töö aruanne

Üldinfo

Rajaleidjate klubid tegutsevad 10 linnas: Tartus, Elvas, Jõgeval, Tallinnas, Haapsalus, Pärnus, Kuressaares, Võrus, Valgas, Viljandis. Lisaks on üksikuid rajaleidjaid ka Rakveres, Paides ja Türil, kuid omaette rajaleidjate klubi need ei moodusta, vaid tegutsevad teiste klubide juures. Varasemate aastatega võrreldes on tegutsevate klubide arv sama, kuid on toimunud muutusi kohtades – eraldi klubi ei tegutse enam Rakveres ja Põltsamaal, kuid nende asemel on lisandunud iseseisva klubina Elva ja taas on tegutsema hakanud Jõgeva rajaleidjate klubi. Jõgeva ja Kuressaare (kus on ainult üks rajaleidja) on kõige väiksemad klubid. Kõige suuremad klubid rajaleidjate arvu poolest on Valga, Võru, Haapsalu, Tartu ja Tallinn.

Rajaleidjate üldarvu muutused viimase 3 aasta jooksul: 

Rajaleidjate üldarv on püsinud suhteliselt stabiilsena. Kuigi teatud muutusi siiski on: nii näiteks järgnes 2008. aasta positiivsele tõusule tugev langus. Vaadates graafiliselt antud muutusi (Joonis 1) selgub, et suuremad muutused on eelkõige olnud rajaleidjate ja askeldajate omavahelises suhtes, kus askeldajaid oli antud perioodi alguses märgatavalt rohkem. Askeldajate arvu vähenemine on peamiselt tingitud nende üleminekust rajaleidjate astmesse. 

Rajaleidjate arv klasside lõikes on järgnev:
Arvuliselt

• Sõber 28
• Seltsiline 3
• Uurija 7
• Rändaja 9
• Saadik 2
• Teejuht 13 
• Master Guide 3

Koosolekud

Koosolekute sagedus on klubiti erinev. Keskmiselt toimuvad koosolekud kaks korda kuus. Koosoleku vormidesse on lisandunud võimalus teha rajaleidjaid interneti teel (eriti klubides, kus mõni laps elab väga kaugel ja regulaarselt koosolekutel osaleda ei saa).

Tegevused

Kõikides klubides tähistatakse rajaleidjate päeva, kus rajaleidjad viivad läbi jumalateenistuse ja mõnedes kogudustes sisustatakse terve hingamispäev rajaleidjate poolt. Mõnedes klubides on rajaleidjad iganädalaselt jumalateenistuse läbiviimisel abistajad.

Lisaks sellele aitavad rajaleidjad viia läbi erinevaid koguduse üritusi: emadepäeva tähistada, kirikut korrastada, viia läbi ühiseid üritusi koos lapsevanematega – näiteks sõbrapidu.

Olulisel kohal on ka sportlikud tegevused ja ühised vaba-aja veetmised – võrkpalli mängimine, orienteerumine, bowling.

Rajaleidjad osalevad ka linnalastele mõeldud üritustel, mis on ühtlasi ka teatud määral võimaluseks end teistele tutvustada.

Üritused

20087. ja 2008. aastal toimus aastas kaks suuremat laagrit: orienteerumislaager ja Rajaleidjate suvelaager. 2009. aastal jäi orienteerumislaager osalejate vähesuse tõttu ära.

Rajaleidjate traditsiooniline suvelaager toimub juuli esimesel nädalal. Igal aastal osaleb neis umbes 100 inimest. Tegevused laagris on üldjoontes traditsioonilised - Piiblitunnid, orienteerumine, maastikumäng ja töökojad. Positiivse kogemusena võib näiteks tuua välja tegevused vanematele rajaleidjatele – Roveritele, mis on oluliselt suurendanud vanemate teismeliste püsimajäämist rajaleidjate tegevuses.

10.-15. augustil 2009. aastal osales Eestist üks esindaja – Eesti Rajaleidjate juht – ülemaailmses rajaleidjate laagris „Courage to Stand“, mis toimus Oskoshis Ameerika Ühendriikides. See oli esimene kord, kui Eesti oli esindatud ülemaailmses rajaleidjate laagris.

Novembri viimasel pühapäeval toimub iga-aastane Rajaleidjate Õpetajate Seminar, mille peamisteks teemadeks on olnud:

• Ülevaade klubide tööst
• Muudatused rajaleidjate programmis
• Vormiriietusega seotud küsimused
• Rajaleidjate kalenderplaan
• Rajaleidjate siseveeb
• Rajaleidjate märgid
• Plaanid järgmiseks aastaks
• Ülevaade ülemaailmsest rajaleidjate laagrist Ameerikas

Analüüs

Positiivsena võib välja tuua, et rajaleidjate tegevus on siiski käimas. Liikmete arv on püsinud stabiilsena. Endiselt on märgata mõned aastad tagasi alanud teatud määral põlvkondade vahetust, kus varem tugevad ja liikmete arvu poolest suured klubid on hetkel tahaplaanile jäänud ning samas on teised klubid kasvanud.

Klasside lõikes on Teejuhi klassis olevate rajaleidjate suur arv (võrreldes varasemaga) tingitud sellest, et varem Master Guide klassi alustanud ei ole seda suutnud ettenähtud kolme aastaga ära lõpetada ja seetõttu on nad taas langenud Teejuhi klassi. Selleks, et intensiivistada Master Guide klassi läbimist tuleks korraldada Master Guide laager.

Üheks positiivseks näitajaks on ka see, et vanemad juhendajad on kaasanud enda kõrvale nooremaid ning aitavad neil valmistuda edaspidiseks juhi tööks.

Peamiste probleemidena on klubide juhendajad toonud välja laste motivitasiooniküsimuse. Klubides, kus liikmete arv on väike, on juhendajatel keeruline laste tegevust nii huvitavaks muuta, et see innustaks aktiivselt osalema. Teatud määral suudetakse kaasata lapsi väljastpoolt kogudust, kuid üldjuhul nad ei jää püsima. Sellest tulenevalt peaks mõtlema programmi muutmisele nii, et see võimaldaks laste jaoks huvitavamat tegevust. Abiks on siin ka see, et rajaleidjate klasside käsiraamatuid on viimastel aastatel generaalkonverentsi poolt märgatavalt uuendatud, mistõttu on need kaasaja lastele sobivamad.

Omaette mureküsimuseks on ka aja ja niiöelda tööjõupuudus, sest igapäevase eluga toimetulek nõuab inimestelt – eelkõige juhendajatelt – väga palju energiat, mistõttu on keeruline sellest suurt osa rajaleidjate tööle pühendada. See on küsimus, mille osas peab kindlasti enam palvetama.

Analüüsist lähtuvalt oleme uueks perioodiks seadnud järgnevad eesmärgid:

• Palvetada rajaleidjate töö ja eelkõige juhendajate pärast
• Uuendada rajaleidjate klasside materjale:
  • Käsiraamatutete uuendamine
  • Töötada välja sõlmede tegemise lisamaterjal rajaleidjatele
  • Ühtlustada rajaleidjate materjalides kasutatavad mõisted
  • Töötada välja rajaleidjate eesmärke, motot, tõotust ja reegleid tutvustav lisamaterjal raamatu Happy Path eeskujul
• Täiendada rajaleidjate vormi:
  • korrektsed tunnused
  • märkide tellimise süsteemi uuendamine
• Intensiivistada Master Guide õpet
• Toetada klubidevahelist koostööd