26. mail külastasid Võru koguduse liikmed Tilsi lastekodu, mis asub umbes 15 km Võrust Tartu poole. Projekti eestvedajaks oli Rutti Jallai, kes sarnast lastekodude külastamist on varemgi organiseerinud. Seekordne programm nägi ette lastele muusika esitamist, piibliloo jutustamist, söömist ning mängude mängimist. Kogu ettevõtmine oli Noa laeva teemaline, milleks oli lastekodusse kaasa võetud Rein Kaaseni poolt meisterdatud Noa laeva mudel, mille lastekodu lapsed pidid ise kokku panema. Veeuputuse loo tegi huvitavamaks see, et lastel oli võimalik veeuputus ise niiöelda laevas üle elada. Mida aeg edasi, seda energilisemateks ja rõõmsameelsemateks muutusid ka lapsed: esmasest viisakusest ja kasvatajate poolt oodatud distsipliinist ja peale loetud sõnadest hoolimata muutus keskkond varsti käratsevate ja rõõmust rõkkavate laste kooriks. Eriliselt ajasid lapsed pöördesse ringmängud ning võibolla oli mõningane roll täita ka kohapeal pakutud magusatel kookidel.
Kui meie võisime programmi lõppedes lastekodu külastamisega igati rahule jääda ning kui pildid said tehtud ja kingitud „Juki“ raamatud laiali jagatud, jõudis kätte see hetk, kus lapsed olid need, kes meid kättpidi mööda lastekodu ringi tarisid ning meile ükshaaval oma tube ja elamist näitasid.
Üldiselt jäi mulje, et praeguses Eestis elavad lastekodu lapsed on majanduslikus mõttes vast isegi paremini kindlustatud kui paljud Eesti lastega pered lubada võivad. Lastel olid renoveeritud ilusad toad, kaasaegsed ja mugavad pesemisvõimalused, elutuba, köök, arvutid, televiisor, mänguasjad, sportimise ja erinevate hobide harrastamisega seotud võimalused. Kohati võib isegi jääda mulje, et lastekodu lapsed on tänapäeval ülevoolava materjaalse kindlustatuse tõttu ära hellitatud, millega tõenäoliselt püütakse kompenseerida kaotatud vanemaid.
Kõigest sellest hoolimata torkas aga silma laste suur tähelepanu vajadus. Väiksemad lapsed pugesid võimalusel sülle, kallistasid, hoidsid käest kinni ning näitasid meeleldi kõike neile kuuluvat. Raske oli ka lahkuda, sest mõned lapsed ei lasknud käest lahti või meelitasid kauemaks jääma. Eks meil kõigil on sellest külastusest isiklikke muljeid, kuid mind jäi saatma mõte, et ükski „asi“ lapsevanemaid asendada ei suuda. Ükskõik kui palju võib ühel lapsel mänguasju olla, tegevust ning vabadust mängida ja ringi joosta, ei asenda see ühte suurimat vajadust, nimelt armastada ja olla armastatud. Ja kui selle põgusa külaskäigu põhjal midagi soovitada, siis mulle isiklikult tundub, et ostetud kingitusest väärtuslikum on aeg, mille nende lastega koosolemiseks pühendate. Sama kehtib kindlasti ka igapäevastes suhetes meie kõigi vahel.
Aitäh, Tilsi lastekodu kasvatajad, südamliku vastuvõtu eest ning aitäh, Tilsi lastekodu lapsed, et meile meeldejääva ning positiivse õhtu kinkisite.
In English