MIKAEL TAKAMAA: kuidas me saame julgustada misjonimeelset mõtlemist?

2025. aasta augusti alguses oli Rõõmusaare laagrikeskuses Eesti liidu noortelaager, kus jutlustas Soome uniooni noortejuht Mikael Takamaa. Laagri teema oli „Apostlite jälgedes“ – noored uurisid, kuidas Piibli ajal kogudusi rajati ning misjonitööd tehti. Tiina Rätsepso rääkis Mikaeliga tema vaimulikust teekonnast ja tööst noortejuhi ning koguduserajajana.

Räägi veidi oma taustast ja sellest, kuidas sa hakkasid koguduses teenima?

Minu taust on selline, et olen poolenisti soomlane, poolenisti filipiinlane. Olen sündinud ja kasvanud Soome maapiirkonnas.

Põhimõtteliselt kohe pärast oma 17. sünnipäeva hakkasin ma kirikus mitmel moel teenima. Hakkasin jutlusi pidama, tegime tänavaevangelismi. Alguses oli see veidi tasakaalust väljas ja võib-olla ebaküps, aga me olime väga entusiastlikud ja me tegime seda kõike väga kirglikult. Sellest hetkest alates hakkasin ma meie adventkooli ühiselamus hommikupalvusi pidama. Ja hakkasin külastama kohalikke kogudusi ning noorteüritustel tunnistusi jagama. Üsna varakult pärast pöördumist oli mulle selge, et lähen misjonikooli ja hakkan pärast seda ilmselt teoloogiat õppima. See, kuidas elu mind juhtis või kuidas Jumal mind nendes oludes juhtis, on veidi pikem lugu. Nii et võibolla räägin sellest mõnes teises intervjuus. Aga jah, mul oli tugev kogemus, võimas kohtumine Jumalaga.

Ja see oli põhimõtteliselt hüppelaud. 2019. aastal osalesin Austraalias Arise’i programmis. See on Light Bearers Ministry 13-nädalane jüngrikool, mis toimus Kingscliffi külmal rannikualal. Pärast seda sain kogemuse piiblitöölisena Austraalias Newcastle’is. Siis sain võimaluse tulla Soome ja alustada 2020. aastal Oikose koguduse rajamise projektiga. See on aga hoopis teine pikk ja osaliselt ka valus lugu. Jumal on olnud tõesti ustav ja 2020. aasta oli see aeg, mil ma alustasin Soomes täiskohaga tööd. Ma olen sellel teel olnud viis aastat.

Miks otsustasid tegeleda noortetööga? Ma mäletan, et sa juhtisid Soome noortekongressil (AYC, Adventist Youth Congress) jumalateenistusi – kas sa õppisid siis muusikakoolis?

Tegelikult oli minu suhe muusikaga selle teekonna alguses üsna huvitav. Minu adventismi ja vaimsuse varaseimad väljendused olid esialgu seotud jumalateenistuse muusika ja kaasaegse muusika ja selliste asjadega, aga siis puutusin kokku konservatiivsema poolega, mis ei kiitnud karismaatilisemat jumalateenistuse stiili heaks. Nii et tegelikult oli mul paar aastat, mil ma kuulasin väga vähe tavalist jumalateenistuse muusikat. Ja kui ma Austraaliasse läksin, hakkas see vist vähehaaval tasakaalu minema. See oli 2019. aastal, kui ma Austraalias olin, kui keegi küsis, kas ma tahaksin osaleda AYC muusikameeskonnas. Ma olin juba keskkooli ajal muusika ja jumalateenistuste juhtimise alal üsna aktiivne ning mulle meeldis see väga. Nad vajasid kedagi, kes juhiks jumalateenistuste lavalist osa. Ma ei vastutanud mingil moel bändi organiseerimise eest. Bändi organiseerimise eest vastutas Niklas Rantanen, kes oli nii-öelda selle aju. Aga mul paluti täita peaesineja või jumalateenistuse juhi rolli. Ma polnud tegelikult kunagi muusikaga tegelenud ja sel ajal, kui ma AYC-s osalesin, olin ikka koguduserajaja. Me olime sel ajal seda kogudust kaks aastat juhtinud ja olime just alustamas oma kolmanda tegevusaastaga. Sel ajal olin ma lihtsalt projektitöötaja ja koguduserajaja. Siis võtsin veel ühe aasta, enne kui hakkasin töötama noortetöö juhina. Soomes pole meil eraldi muusikatööd, aga ma ütleksin, et AYC 2022 oli minu enda arusaamises pöördepunktiks, kui võimas vahend muusika tegelikult on ja et mu arusaam muusikast, ja veendumused muutusid. Ma arvan, et need tasakaalustusid. AYC toimumise ajaks juhtus mu südames midagi ja ma mõistsin, et muusika köidab mind tõeliselt ning ma armastan jumalateenistusi juhtida,

Niisiis hakkasin laule kirjutama. Olin seda juba aastaid teinud, kuid 2022. aasta AYC jumalateenistuste juhtimine oli minu jaoks kindlasti pöördepunkt. Aasta pärast, 2023. aasta suvel või tegelikult sügisel, alustasin noortejuhina. Mul on kirg noortetöö vastu – me asutasime ka noortekoguduse ja ma olen isiklikult kohanud Kristust just noortetöö valdkonnas. Mul oli huvi ja siis palus Soome liit mind 2023. aastal noortejuhiks. Kui liidus olid erinevate tööharude juhtide valimised, õppisin ma teoloogiat ja asutasin kogudust. Lisaks sellele olin äsja abiellunud ja mu elus oli palju erinevaid asju, mis tähelepanu nõudsid, aga ma tundsin tõesti veendumust, et peaksin selle võimaluse ära kasutama ja et Soome teismelistel on palju võimalusi. 2023. aasta suvel, kui Miika, üks meie noortejuhtidest, laagrit juhtis, toimus selles laagris väga spontaanne ja võimas ärkamine. Nii et põhimõtteliselt tundus see väga... kuidas ma seda ütleksin... väga mõttekas seda jätkata ja nii oleme viimase paari aasta jooksul näinud palju elusid muutumas ja noortetöö on saanud sisse uue hoo. Me oleme selle üle väga-väga õnnelikud. Jah, ma ütleksin, et noortetöö ja koguduste rajamine on olnud just see keskkond, kus ma olen saanud rohkem jumalateenistusi juhtida, oma oskusi arendada, heliloomingut luua. Mõnes mõttes on noortetöö aidanud mul areneda jumalateenistuste muusika valdkonnas, nii et võib-olla olen ma praegu jõudnud punkti, kus tahaksin rohkem muusikaga tegeleda, aga enne ei olnud see mulle nii selge.

Kuidas sa valmistad laagriteks ja üritusteks jutlusi? See tähendab, et sul peab olema jutlus igaks päevaks või isegi kaks korda päevas?

Ma olen väga uudishimulik inimene. Ma õpin palju. Ma loen palju. Ma teen palju märkmeid. Ma olen väga sihikindel, et õppida rohkem ja säilitada uudishimu. Seega püüan tegelikult pidevalt luua midagi uut, nii et ma kasutan väga harva täpselt sama jutlust, mida olen varem pidanud, nii et mul on aastate jooksul kogunenud palju slaide. Ma jutlustan palju meie kohalikus koguduses ja erinevatel üritustel, seega püüan pidevalt leida uut materjali ja rakendada kõike, mida olen õppinud Arise’is, teoloogiaõpingutes ja oma isiklikes uurimistes. Mulle meeldib enne laagrisse minekut ettevalmistusi teha, aga tegelikult teen palju tööd alles kohale jõudes. Osaliselt on see sellepärast, et ma olen mõnikord natuke viimase minuti pastor, aga minu jaoks on väga oluline kohtuda inimestega, kellele ma jutlustan, sest enne seda ma valmistun jutlustama kujuteldavale publikule, aga kujuteldav publik võib tegelikust kontekstist väga erinev olla, nii et ma olen mõistnud, et kui ma teen palju tööd ette, võin tegelikult konteksti olemuse kaotada. Nii et ma lähen alati kohale ja uurin konteksti ning küsin noortejuhtidelt, milline on nende kontekst, milliseid inimesi ma kohtan, milline on üldine õhkkond, millised on teoloogilised veendumused, mis on kohalikud raskused jne. Ma jutlustan teemadel, mida ma hästi tunnen või mis mind huvitavad või mida ma olen varem kasutanud. Ma kasutan palju varem tehtud slaide, aga ma kohandan neid alati ja lisan pidevalt uusi, nii et mul on palju slaide, palju konteksti ja palju sisu, millega saan iga teema jaoks materjali ette valmistada. Aga jah, ausalt öeldes tahan ma areneda nii, et võimaluse korral palju ette valmistada, aga jah, ma loen palju Pühakirja. Ma jutlustan palju ilma märkmeteta, välja arvatud oma peamised ettekanded, nii et selles mõttes on minu jutlustamisoskused arenenud, aga ilmselgelt on mul veel palju õppida. Ettevalmistusprotsessis ma muidugi palvetan ja püüan mõelda, kellele ma jutlustan, millised lood oleksid asjakohased ja kuidas saaksin jutlustada sügavamalt. Mulle endale meeldib ka, et sisu on hea ja jutlus on hea. Minu eesmärk on ka see, et slaidid oleksid ilusad või vähemalt korralikud.

Kuidas näed Jumala tööd Soome noorte elus? Kas see erineb sellest, mida nägid Eesti noorte seas?

Muidugi on Eesti ja Soome erinevad. Soome ühiskonnas on toimunud selline muutus, et eriti noored mehed ja teismelised poisid on nagu ärganud, ja nüüd näeme seda juhtumas ka Soome teismeliste tüdrukute puhul, ning kindlasti näeme seda ka adventistide kontekstis. Seega on meie noorteüritused kasvanud, nii suuruselt kui ka vaimsuselt ja misjonitööst mõtlemises. Selles mõttes on meil palju inimesi, meil on Oikose kogudus ja paljud noored Oikosest on koos Turu inimestega noortetöö üle võtnud, mis on mõjutanud laagrite atmosfääri. Laagri juhid on kirglikud ja vaimulikud inimesed, kes tõesti armastavad Issandat ja tahavad midagi muuta. Meil on noortelaagris palju inimesi, kes töötavad personali koosseisus, umbes 40 inimest on ainult personalis ja umbes 80 laagrilist – need on suuremad üritused. Aga vaimulikkus ja kirg on alati samad. Ma näen, et Eestis on siirad inimesed, kes tõesti armastavad Issandat. Ma näen ka mõningaid paralleele selles, et inimesed, kes rajasid Kompassi koguduse, on samuti noortetööle väga pühendunud ja kannavad seda oma südames. Ainuüksi see asjaolu, et Soomes on mõned kristlikud koolid, loob erinevuse ja mõjutab seda, kui palju meil on inimesi. Soomes on ka suurem rahvaarv ja ma arvan, et selles mõttes on meil rohkem kohalikke kogudusi. Aga jah, me oleme erinevad. Ma ütleksin, et eestlased armastavad pühendumust, sügavust.

Nii et ma arvan, et Eestis toimub palju head, ja ma palvetan, et Eestis tuleks äratus. Ja veel kord, kuigi meil võib olla erinevusi, ei ole need tingimata head või halvad, sest Jumal töötab erinevates kontekstides erinevalt. Ma hindan väga seda aega Eestis ja ma hindan väga Meerit (liidu noortejuht Meeri Pajula, toim) ja kõiki noori, kes siin on, ja nende pühendumust Jumala tööle. Ma arvan, et üks erinevus on see, et Soomes – kuigi meie kultuuril on oma stereotüübid – on meie kultuur vastupidi stereotüüpidele väga elav, lärmakas, rõõmsameelne ja muusikale orienteeritud, nagu näiteks isegi hüppav rahvahulk laagris. Niisiis on paari aastaga palju muutunud. Ma arvan, et see on ilmselt suur erinevus noortekultuuri osas. Aga me laulame sarnaseid laule.

Milline on üks vaimulik harjumus, mille teismelised sinu meelest sageli tähelepanuta jätavad, kuid millest nad võiksid tõesti kasu saada?

Ma ütleksin, et isiklikud palved.

Pühakirja lugemine, palvetamine, aja veetmine Issandaga. See on väga-väga oluline. Ma arvan ka, et teismelised võiksid rohkem tegelikus praktilises misjonitöös osaleda. See oleks väga kasulik ja ma ütleksin, et hilistes teismeaastates või varastes kahekümnendates oleks tõesti lahe, kui enamik inimesi kaaluks osalemist misjonikoolis või misjonireisil. Ma arvan, et need on väga olulised asjad. Aga igapäevaselt on kõige olulisem isiklik pühendumus. Ma arvan, et paljud inimesed veedavad palju aega oma telefonis, mis on tänapäeval normaalne. Seda ei saa ära hoida. Aga ma arvan, et pühendumuse ja isikliku palveelu kasutamine on äärmiselt oluline. Ja oleks tõesti lahe, kui inimesed osaleksid misjonikoolis.

Milline tegevus või osa meeldib sulle sellest laagrist kõige rohkem?

Ma lihtsalt armastan inimesi. Ma armastan isiklikke vestlusi. Mulle meeldib näha hetki, mil inimesed saavutavad Jumalaga läbimurde. Ilmselt oli üks mu lemmikhetki see, kui ma vestlesin sinuga, Tiina, ja sa said kohe isikliku veendumuse ning tulid Soome misjonikooli (Tiina osaleb augustist novembrini Soome Arise programmi piiblikoolis, toim). See oli tõesti fantastiline. Aga ka teised sellised isiklikud vestlused, mis tundusid olevat just õigel ajal. Ja ma armastan tegevusi. Ma armastan jutlustamist. Aga minu lemmikasi on üks ühele vestlused, kui me palvetame. Aga kui võtta üks tegevus, siis mulle meeldis tegelikult väga jõukatsumise ja kogu vibulaskmise tegevuse vaatamine. See oli väga lõbus. Üldiselt arvan ma, et laagris oli palju häid tegevusi. Oh jaa, ja veel üks asi, mis mulle väga meeldis, oli see, et te tegite koos väljasõidu, käisite hooldekodus laulmas ja selliseid asju. See oli super-super lahe. Ma arvan, et ma mainisin rohkem kui ühe asja.

Mis on sinu töös noortega esinevad väljakutsed? Kuidas sa neid ületad?

Üks minu küsimustest on: kuidas me saame julgustada misjonimeelset mõtlemist? Kuidas me saame julgustada inimesi osalema praktilises misjonitöös?

Muidugi tekitab vaimne tervis probleeme. Sotsiaalsed probleemid, suhteprobleemid. Need on aruteluteemad. Mõnikord, kui mõni noor on kogenud kodus või koolis ohtlikke olukordi, võin ma muidugi kasutusele võtta karmid meetmed. Ma ei talu mingit tüüpi väärkäitumist teismeliste suhtes. Ma tahan olla väga kaitsja, kui inimesed on kogenud ebaõiglust. Aga ma tõesti mõtlen sellele, et kuidas me saaksime õpetada inimesi olema misjonärid. Kuidas saan ma noortejuhina anda noortele võimalusi ise juhtideks ja mõjutajateks saada? Aga muidugi ka meie jaoks: kuidas saame arendada juurdekasvu? Meie üritustel on palju emotsioone ja elevust, mis mulle väga meeldib. See on suurepärane ja ma usun tõesti, et see on hea. Kuid ma arvan ka, et sellega peab kaasnema sügavus ja juured ning pühendumus ja selline mentaliteet, et me usume ka võitlusesse ja et meil on järjekindlus ja soov järgida Jumalat isegi siis, kui isiklikus elus on veidi raskemad ajad.

Sa oled palju reisinud, aga ma tahaksin teada, mis sulle Eestis kõige rohkem meeldib.

Mulle meeldis väga Lahemaa rahvuspargi piirkond. Mulle meeldib, et seal on palju mõisaid ja kaks juga. Ja siis oli Jägala juga Tallinna lähedal. Eesti loodus üllatas mind. Siin on palju kultuuri ja ajalugu. Tallinna vanalinn on muidugi fantastiline, see on selge. Mulle meeldivad rabad. Lahemaal käisime ka ühes rabas. Meil on neid ka Soomes, aga ma arvan, et Eestis on neist kuidagi midagi tehtud, mis on minu arvates lahe. Ja muidugi meeldis mulle Eesti laagris see, et seal oli nii erinevas vanuses inimesi ja nad olid ikkagi nagu üks suur õnnelik perekond. Jah, ja muidugi meeldib mulle väga, et soomlased ja eestlased räägivad sama keelt, no mitte päris sama, aga sarnast keelt, millest saab natuke aru. Ausalt öeldes on nii palju häid asju. Mul oli Eestis väga tore. Ma hindan seda aega väga ja loodan, et saan kutsuda eestlasi Soome ja ise uuesti Eestit külastada ja kuidagi meie ühist missiooni edendada.

Jumal õnnistagu teid. Loodan, et teil on kõik hästi. Suur tänu selle intervjuu eest!