Eesti liidu aastakoosoleku juhtmõte oli "Julgelt edasi!"
Avaldatud 13.1.2025
Jaanuari teisel nädalavahetusel, 11.–12. jaanuaril oli Viljandimaal Nuutsaku puhkekeskuses Eesti liidu aastakoosolek, mille eesmärk oli vaadata tagasi eelmise aasta tööle ning koos mõelda, mis ees ootab.
Aastakoosolek algas hingamispäeva hommikul piiblitunniga, kui rühmades arutati Jumala armastuse ja lepingu seoste üle. Sellele järgnes jutlus, mille pidas Eestis käimas olnud Ivo Käsk. Ivo pani kuulajate ette mõned olukorrad Moosese elust ja küsis, kas Moosese iseloom muutus tema elu jooksul. Ta rääkis Moosese näite varal, kuidas Jumal kasutab oma töös päris tavalisi inimesi.
Aastakoosoleku aruannete osa algas pärastlõunal. Esimesena esitasid oma aruande möödunud aastal esimeheametis olnud David Nõmmik (jaanuar–oktoober) ja Aleksandr Tsugai. David alustas sellest, et tal oli liidu esimehena väga hea tööd teha, kuna sai koostööd teha toreda meeskonnaga. Ta luges üles korrad, kui liidu töötajad said kokku – igal esmaspäeval on liidu juhtkonna ja tööharu juhtide koosolek, kord kuus on pastorite kokkusaamine ja neile lisaks on ühised väljasõidud kevadel ning möödunud aastal Euroopa pastorite kongress EPC – ja kinnitas, et kokkusaamised aitavad ehitada meeskonnatööd. Oluliste tegevustena mainis David laagripaiga suuri ehitustöid (kämpingud ja laagripaiga ala suuremahuline korrastamine), Pärli koguduse sündi ja koguduserajamise koolitust ACTS, mis algas sügisel. Murekohtadest rääkides sõnas David, et koguduses on lahkhelisid ja eraldumist, mida põhjustavad õpetuslikud küsimused ja et olukorras, kus pastoritel on korraga mitu kogudust ja meie fookus peaks olema suunatud misjonitegevustele, on keeruline leida uusi motiveeritud juhte.
Aleksandr alustas sellega, et tänas Davidit tehtud töö eest. Ta mainis, et kuigi kaotasime kaks töötajat (Ivo Käsk on nüüd Islandi liidu esimees ja David Nõmmik Balti uniooni esimees, kuigi jätkab Eesti liidus pastorite ühenduse sekretärina), on meid siiski palju. Töötajatest rääkides sõnas Aleksandr, et tänavu suve lõpus oodatakse liitu tööle uut piiblitöölist ja üsna pea, kui kõik dokumendid korda saavad, ootame misjonäripaari Lõuna-Ameerika divisjonist. Lisaks neile algatustele rääkis Aleksandr koguduste rajamistest või taasrajamisest: Tallinna rahvusvaheline grupp TISDAC uurib koguduseks saamise meetodeid, Kuressaare kogudus on taasrajamise protsessis, Narva koguduses on grupp, kes arutleb regulaarselt koguduserajamise üle, ja Viljandis on mõte uue koguduse rajamisest. Aleksandr sõnas, et meie ees on palju väljakutseid, kuid Jumala juhtimisel pole miski võimatu.
Pärast esimeeste aruande kuulamist ja küsimuste esitamist ja vastuste kuulamist jagunesid koguduste esindajad rühmadesse, et kuulata tööharude aruandeid ja esitada seejärel oma ettepanekuid, mõtteid või küsimusi. Aruanded esitati järgmistes valdkondades: rajaleidjate töö, kirjastus ja Rõõmusaare laagrikeskus (Jaanus-Janari Kogerman), lastetöö (Aiki Pärna), peretöö (Marge Randlepp), isiklik teenistus ja hingamispäevakool (Hele Kulp), pastorite ühendus (David Nõmmik), kommunikatsioon ja meedia (Kaile Tuvi) ning ajakiri Meie Aeg ja advent.ee uudised (Averonika Beekmann).
Liidu peasekretär Andres Ploompuu ja laekur Jaanus-Janari Kogerman esitasid enda aruande grupitööde vahele. Andres andis ülevaate liidu töötajatest ja liidu struktuurist. Praegu on liidus tööl üheksa täistööajaga pastorit, kokku oli 2024. aastal 15,2 täistöökohta, mida täidab 21 inimest. Liidu töö kõige olulisem otsustaja on liidu nõukogu. 2024. aastal peeti 9 koosolekut ja langetati 70 otsust. Adcom, kuhu kuulub neli liiget, tegeleb nende otsustega, milleks nõukogu on teda volitanud. Kõik otsused esitatakse ka liidu nõukogule. Samuti valmistab adcom ette liidu nõukogu päevakordi. Tööharujuhid ja juhtkond saavad kokku esmaspäeviti, tavaliselt on neil kokkusaamistel kuni 9 inimest. Rõõmsat meeleolu tekitas Andrese aruandes koguduseliikmete aruanne – möödunud aastal oli koguduse liikmeskond üle 27 langusaasta väikeses tõusus: liikmeskond kasvas 1 protsendi võrra. 2024. aastal ristiti kokku 28 inimest.
Jaanus-Janari andis ülevaate liidu kuludest ja tuludest. Ta alustas sellest, et kõik andmed ei ole veel kokku saanud ja sellest tulenevalt rääkis ta olulisematest märksõnadest. Jaanus-Janari sõnas, et koguduseliikmetest 50–52% toob kümnist, mis on liidu esimene sissetulekuallikas. Kümnise tuludest 57% moodustavad töötasud, 22,5% muud töötajatega seotud kulud (nt sõidu- või sidekulud), 10,6% kulub tööharude tegevuste peale, 9,7% on üldised kulud ja 0,3% suunatakse reservidesse. Aasta tavapärastest tegevustest eristuvatena tõi Jaanus-Janari esile kolm valdkonda: Rõõmusaare laagrikeskus, kus ehitati kämpingumajad, tehti töid peamaja saalis ja rajati inva-WC; Mere pst 3 kiriku keldrisaali ehitustööd, mida teostab Tallinna kesklinna venekeelne kogudus; laste piibliõppematerjalid Alive in Jesus tõlkimine ja väljaandmine (selleks on loodud sihtotstarbeline fond).
Aastakoosoleku teine päev algas palvusega, mille pidas David Nõmmik, kes viis kuulajad samuti nagu Ivo eelmisel päeval Moosese lugude juurde. Näidates, kuidas Jumal kaitses oma rahvast Egiptusest väljatuleku ajal ja Kõrkjamerest läbitulekul, rääkis David, et Issand ilmutab oma au ka täna.
Pärast palvust rääkis liidu esimees Aleksandr Tsugai koguduste rajamise ja taasrajamise mõtteviisist. Ta sõnas, et veerand meie kogudustest mõtleb kas ühele või teisele protsessile. Aleksandr sõnas, et kõik kogudused, mis on kunagi rajatud ja mis rajatakse, teevad läbi elutsükli, mis algab sünni ja lõpeb surmaga ja et kogudusterajamist peetakse kogu maailmas parimaks evangeeliumitöö viisiks. „Ka Eestisse tuli kunagi keegi, et rajada siin kogudusi,“ sõnas Aleksandr ja esitas kaks küsimust: „Kui kaua on möödas ajast, kui keegi rajas sinu koguduse, ja kui kaua kulub veel aega selleks, et sina (taas)rajad kellegi jaoks koguduse?“
Aleksandri sissejuhatuse järel jaguneti taas gruppidesse, et arutada kolme küsimuse üle: kas sinu kogudusel on jüngerluse plaan, mida see plaan sisaldab ja kas see plaan toimib? Ühiste arutelude käigus mõeldi nii koguduse (taas)rajamise elevusele kui ka mure- või kahtlusemõtetele.
Aastakoosoleku viimane punkt oli 2025. aasta eelarveprojekti tutvustamine. Eelarveprojektiga saab tutvuda materjalide kaustas.
Aastakoosolek lõppes ühises suures ringis palvetamisega – nii Eesti liidu töö kui ka töö eest kohalikes kogudustes.
In English