Mõtteid sügistalviselt noortepäevalt
Avaldatud 12.12.2024, autor Pille-Riin Kaaver
Detsembrikuu esimesel nädalavahetusel toimus Tartus sügistalvine noortepäev „Jumalaga”. Peakõnelejaks oli sel korral kutsutud Riia adventkoguduse pastor Mārtiņš Subatovitčs. Pastor Mārtiņš oli mitmetele eri vanuses noortele tuttav juba suviselt noortekongressilt Horvaatias. Noortepäeval osalenud noored täiskasvanud jagavad järgnevalt mõningaid meelde jäänud ja kõnetanud mõtteid.
Noortepäeva programm algas reede õhtul, mil kohaletulnud said erinevate mängude ja kogemuste jagamise kaudu omavahel rohkem tuttavaks. Pastor Mārtiņš rääkis oma kogemustest ja sellest, kuidas Jumal küll lubab erinevaid olukordi, kuid alati paneb ka piiri. „Jumal annab sellel hetkel julguse – ei ole vaja karta ette hirmsaid sündmusi, sest Jumal annab selles hetkes, mida vaja.” Mõtteisse jäi ka küsimus, mida endale esitada: kas see, mille poole sa püüdled, on väärt Kristuse surma?
Mitmeid noori kõnetas jutluses kuuldud näide kristlikust teekonnast kui Kristuse ülikoolist: lõpudiplom koos kõrgeimate hinnetega kõigis ainetes antakse juba esimesel ülikooli astumise päeval, ainsa tingimusega, et kogu eesootav õppimise protsess läbitakse täies mahus ja ilma pooleli jätmata.
„See on nii julgustav, sest selle „lõpudiplomi“ saad kohe kätte ja siis ei ole vaja muretseda ega karta läbikukkumist. Jumal ju näeb lõppu algusest.”
„See diplomi näide aitas paremini aru saada, et meil on pääste kohe algusest olemas. Pead küll kogu aeg õppima ja arenema, kuid päästekindlus on olemas algusest peale.”
Ja veel: „Me sageli võtame alguses selle diplomi vastu, kuid siis elame oma elu edasi ilma sellele mõtlemata. Et kord päästetud, igavesti päästetud ei ole tõeline evangeelium.”
Pärastlõunal oli noortel võimalus osaleda nii teematubades kui minna linna kingitusi jagama. Pastor Mārtiņš jagas mõtteid, kuidas isiklikku pühendusaega toimivaks muuta.
„Mulle jäi kõlama Mārtinši pärastlõunasest kõnest selline mõte, et me peaksime tänama palves Jumalat selle eest, mille pärast me just praegu palvetame. Sest tavaliselt me ju toome tänupalve siis, kui me oleme näinud, et Jumal on meie palvele vastanud, aga tänades Jumalat asjade eest, mis pole veel juhtunud, aga kindlasti juhtuvad, sest Jumal on nii tõotanud, näitab mõnes mõttes suuremat usku ja usaldust, aga toob ka sügavama rahu.”
Samuti: „Nii nagu Simsoni jõu saladuseks olid pikad juuksed, nii on meie jõu saladuseks kvaliteetaeg Jumalaga.”
Teises teematoas kutsus Jaanus-Janari Kogerman mõtlema rahakasutuse üle ning kuidas see peegeldab suhet Jumalaga. „Hea meeldetuletus: ka rahaasjade pärast tuleb palvetada, see ei ole tabuteema.”
Kristian Lember juhtis kingituste ja raamatute jagamist. Õhtuse programmi alguses tehtud kokkuvõtte põhjal olid inimesed vastuvõtlikud ning väike kingitus tõi rõõmu nii saajatele kui jagajatele.
Noortepäeva lõpetas õhtukirik, kus sai kaasa elada erinevate koguduste esinemistele, esindatud oli suurem osa Eesti kogudustest. Kokkuvõtvalt, üksteise ja Jumalaga oldud aeg oli õnnistuseks.
Noortepäevalt saadud mõtete üle arutlesid Mariin, Meeri, Tiina, Hanna-Liisa ja Heli.