Augusti Meie Aja fookuses on Püha Vaimu olemus ja Tema töö. Sel teemal kirjutavad David Nõmmik ja Priit Keel. David arutleb, et „see, mida me mõistame Püha Vaimu olemuse kohta, mõjutab meie suhtumist ja meie vastust Tema tegevusele meie elus“ ja lisab: „Jumal on oma Sõnas jätnud meile piisavalt tõendeid, et mõista põhilisi tõdesid, ja seda ka Püha Vaimu kohta.“ David kirjutab lahti neli põhjust, miks on oluline mõista Püha Vaimu kui isikut. Priit arutleb, et Püha Vaimu üle on arutatud palju ja arutatakse veel, kuid lõpuni mõista me seda valdkonda ei suuda: „Püha Vaim on osake terviklikust Jumalast ja Jumal on inimese mõistuse jaoks kõva pähkel.“ Priit kirjutab ka Püha Vaimu tööst meis: „Püha Vaim kutsub inimest osadusse Jumalaga, annab inimesele patutunnetuse ja aitab jõuda meeleparanduseni.“
Sel korral on ajakirjas kaks pikka intervjuud, mis on kokkuvõte mais toimunud Balti uniooni peakoosolekust. Üks usutlus on Balti uniooni endise esimehe Ivo Käsu ja teine mais uuesti sellesse ametisse valitud David Nõmmikuga. Ivo ja David räägivad oma kogemustest selles ametis ja mõtetest tehtu ning eesootavaga.
Ajakirjas jätkub sari „Misjon 150“, mis on pühendanud üleilmse adventkoguduse välismaise misjonitöö 150.a aastapäeva tähistamisele. Seekord on vaatluse all koguduse algusajad Austraalias, sealhulgas Ellen. G. White’i töö ja tegevus seal. „Üsna varsti pärast esimeste pioneeride saabumist hakkasime kõigepealt asutama erinevaid tervishoiuasutusi,“ räägib Barry Oliver, kes on adventkoguduse ajaloo uurijaid. Ta lisab: „Aastaks 1900 oli Austraalias umbes 2500 ristitud seitsmenda päeva adventisti.“
Oma pöördumisloo kirjutab seekordses ajakirjas Mikk Allak: „Ateistina mulle ei meeldinud, kui keegi uskus midagi endast suuremat, olenemata, kas ta vaatas nõiasaateid või juhtus olema kristlane. /--/ Avastus, et maailmas on olemas mingisugune positiivne tõde, mida vähesed teavad ja mida enamus kuuldagi ei taha, pani mind mõtlema, et äkki on veel midagi sellist erilist kuskil peidus.“
Jätkub Mervi Cederströmi doktoritöö põhjal kirjutatud artiklisari „Jutlus postmodernses ajas“, kus seekord on vaatluse all meie aja inimese vajadused: „Ka apostlid seisid silmitsi religioosselt väga pluralistliku ühiskonnaga, ka nemad kuulutasid evangeeliumit oludes, kus kristlikul kirikul ei olnud mingit ühiskondlikku autoriteeti. /--/ Tänapäeva noored ei ole huvitatud teooriast; nad soovivad näha, et Piibel ja usk muudavad jutlustaja enda elu.“
Suhete rubriigis kirjutab Mervi abielust mittekristlasega: „Jumal kutsub kõiki perekondi elama rahus, hoolimata pereliikmete maailmavaatelistest erinevustest või sarnasustest.“
Misjonirubriigis „Mina lähen“ kirjutab Gunnar Oja raamatuprojektist, mille ta oma pere ja mõne koguduseliikmega ette on võtnud: „Meie eesmärk on teavitada ühiskonda tulevastest sündmustest, mis, nagu me usume, meid kõiki peagi tabavad. /--/ Inimene saab rahulikult ja privaatselt otsustada, kas ta soovib sellist raamatut või mitte.“
Krõõt Lõbus kirjutab „Raamatukoi“ rubriigis raamatust „Hüvastijätt igaveseks?“: „See raamat on ehe ja filtreerimata tunnistus kujuteldamatult tugeva naise teekonnast läbi kannatuste.“
Ajakirjas jätkub Galina Lõhmuse järjejutt „Elust võõrsil“, seekord meenutab Galina 1973. aasta suve Suhhumis. Ja muidugi on ajakirjas lastele Silmatera, mille seekord on kokku pannud Põltsamaa koguduse laste piiblitunni õpetajad.
Lisaks nimetatutele on artiklis veel palju erinevaid rubriike ja huvitavat lugemist. Meie Aeg jõuab kogudustesse hingamispäevaks, 10. augustiks. Ajakirja kaanehind on 5 eurot.
In English